Iga lähisuhtevägivalla tegu võib kaasa tuua inimõiguste rikkumise. Nende õiguste hulka kuuluvad õigus elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeld, õigus era- ja perekonnaelu austamisele ning muud õigused.
Lähisuhtevägivalla tagajärjel võivad mitmed inimõigused rikutud saada.
Õigus elule
Igaühel on õigus elule ja riigil on kohustus seda õigust aktiivselt kaitsta. Kui riigiasutused teavad või peaksid teadma, et kellegi elu on tõelises ja otseses ohus, peaksid nad selle ohu vältimiseks kasutusele võtma kõik vajalikud ja mõistlikud meetmed, mis hõlmavad nii esmast reageerimist kui ka süsteemset abi. Samuti on riigil kohustus uurida kõiki ebaloomuliku surma juhtumeid ja kasutada vajalikke meetmeid kurjategijate vastutusele võtmiseks. Kui inimese elu on lähisuhtevägivalla tõttu ohus, kuid asjaomased riigiasutused, nagu näiteks politsei, ei ole kasutusele võtnud vajalikke meetmeid, võivad need olukorrad rikkuda õigust elule.
Ebainimliku või alandava kohtlemise keeld
Igaühel on õigus inimlikule ja väärikale kohtlemisele. See tähendab, et riik peab aktiivselt kasutama viivitamatuid ja struktureeritud kaitsemeetmeid ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise vastu ning uurima kõiki juhtumeid, kui inimesed on sellise kohtlemise ohvriks langenud. Nii aktiivse kaitse puudumine kui ka puudulik uurimine võivad lõppeda inimõiguste rikkumisega. Lähisuhtevägivalda võib pidada ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks näiteks siis kui tegu on füüsilise väärkohtlemisega, seksuaalse väärkohtlemisega, röövimisega, jälitamisega või ähvardustega.
Kuid selleks, et kohtlemist peetaks ebainimlikuks või alandavaks, peavad kannatused ulatuma vähemalt minimaalse raskusastmeni. Selle raskusastme hindamisel võetakse arvesse tegureid nagu olukorra kestus, kohtlemise füüsiline ja psühholoogiline mõju ohvrile, ohvri vanus, sugu ja tervislik seisund. Neid kriteeriume hinnatakse tavaliselt koos.
Õigus era- ja perekonnaelu austamisele
Igaühel on õigus era- ja perekonnaelu austamisele. Riigil on positiivne kohustus kasutada vajalikke kaitsemeetmeid inimeste era- ja perekonnaelu puutumatuse kaitsmiseks. Lähisuhtevägivald võib tõsiselt takistada peresid rahulikult oma perekonnaelu nautimast ning põhjustada neile pidevat stressi ja ärevust. Kui asjaomased riigiasutused ei võta kasutusele vajalikke kaitsemeetmeid, võib see rikkuda õigust era- ja perekonnaelule.
Õigus õiglasele kohtumenetlusele
Lähisuhtevägivalla olukorrad võivad kaasa tuua kriminaalmenetluse, näiteks siis, kui kurjategija võetakse kohtusüsteemi kaudu vastutusele. Kui lähisuhtevägivalla ohvrid on kriminaalmenetluses ohvri staatuses, on neil mitmeid õiglase kohtumenetlusega seotud õigusi. Näiteks on neil teatud tingimustel õigus tasuta õigusabile. Kui riigi suutmatus tagada ohvritele õiglast kohtumenetlust on toonud kaasa ohvrite suhtes ebaõiglase menetluse, võib selle tagajärjeks olla õiglase kohtumenetluse õiguse rikkumine.
Samuti võivad lähisuhtevägivalla olukorrad hõlmata tsiviilvaidluste lahendamist. Tsiviilkohtumenetluses tuleb samuti tagada lähisuhtevägivalla ohvriks langenud poole õiglase kohtumenetlusega seotud õigused.
Diskrimineerimise keeld
Lähisuhtevägivalda peetakse naiste diskrimineerimise vormiks, kuna see mõjutab peamiselt naisi. Naistevastane vägivald on igasugune soopõhine vägivald, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüsilisi, seksuaalseid või psühholoogilisi kahjusid või kannatusi, sealhulgas selliste tegudega ähvardamine, sund või omavoliline vabaduse võtmine, sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus. Naistevastane vägivald takistab tõsiselt naistel oma õiguste ja vabaduste kasutamist meestega võrdsetel tingimustel.
Riigi suutmatus lähisuhtevägivalla juhtumitele nõuetekohaselt reageerida, sealhulgas lähisuhtevägivalda puudutava õigusraamistiku puudumine või suutmatus kasutada olemasolevaid seadusi lähisuhtevägivallale adekvaatselt reageerimiseks, mis aitab kaasa lähisuhtevägivalda soodustava õhkkonna loomisele, samuti suutmatus pakkuda ohvritele kaitset ja/või nõuetekohast hüvitist, võib kaasa tuua diskrimineerimiskeelu rikkumise koosmõjus teiste õiguste rikkumisega, nagu õigus elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeld ning õigus era- ja perekonnaelu austamisele.