Lähisuhtevägivald on igasugune vägivaldne tegu, mis leiab aset ühise leibkonna liikmete, perekonnaliikmete, intiimpartnerite, tegelike või endiste abikaasade vahel. Enamikes ühiskondades mõjutab lähisuhtevägivald rohkem naisi kui mehi.
Lähisuhtevägivald on igasugune füüsiline, seksuaalne, verbaalne, emotsionaalne või majanduslik vägivald, mis leiab aset praeguste või endiste abikaasade vahel, registreerimata suhtes partnerite vahel, esimese astme sugulaste vahel (lapsed ja vanemad), teise astme sugulaste vahel (lapselapsed, vanavanemad, õed ja vennad) või ühise leibkonna liikmete vahel.
Lähisuhtevägivald ja diskrimineerimine
Lähisuhtevägivalda peetakse naiste diskrimineerimise vormiks, kuna see mõjutab proportsionaalselt rohkem naisi kui mehi. Lähisuhtevägivalda tuleks käsitleda laiemas kontekstis kui ainult isikutevahelised suhted, sest lähisuhtevägivalda soodustavad muud diskrimineerimise vormid, millega naised puutuvad kokku tööturul, avalikus ruumis, meedias jne.
Lähisuhtevägivalla eripära
Lähisuhtevägivald on füüsiliste, seksuaalsete, verbaalsete, emotsionaalsete või majanduslike rünnakute tsükkel, mida korratakse üha sagedamini ja mida tavaliselt paneb naise vastu toime tema partner (abikaasa või poiss-sõber) või mõni muu sugulane (täiskasvanud laps jne), eesmärgiga saada ohvri üle võim, kontroll ja autoriteet.
Võim ja kontroll ohvri üle on lähisuhtevägivalla eripära, mis eristab seda teistest vägivallavormidest. Seega, et aidata ohvritel suhetest turvaliselt lahkuda, on vaja mitte ainult aru saada lähisuhtevägivalla olemusest, vaid ka luua ohutud väljumisstrateegiad ning pakkuda ohvritele riigi poolt tagatud kaitset ja abi.
Info selle giidi osa kohta
Selles giidi osas selgitatakse, kuidas ära tunda lähisuhtevägivalda ja milliseid inimõigusi võib lähisuhtevägivald rikkuda.