Diskrimineerimine eluasemele juurdepääsu tagamisel võib kaasata juhtumeid, kus teenuse osutaja keeldub üürile andmast maja või korterit, teeb alandavaid või solvavaid märkusi või pakub sulle teistsuguseid lepingutingimusi, nagu näiteks kõrgemat hinda, vaid selle pärast, et kuulud teatud omadustega inimeste gruppi.

näide Diskrimineerimist võib esineda, kui üürileandja keeldub korterit üürile andmast isikule vaid selle pärast, et ta kuulub seksuaalvähemuste hulka, näiteks on homoseksuaalne.

Kuid erinev kohtlemine üürnike valikul on lubatud, kui eluase antakse privaatselt ilma avalikult kuulutamata ning tuttavate ja perekonna ringis.

näide Seda ei peeta diskrimineerimiseks, kui vanem naine tunneb end mugavamalt ja tahab oma korteris tuba välja üürida naissoost tudengile.

Eestis kehtivad võrdse kohtlemise seadus ja soolise võrdõiguslikkuse seadus ka eluasemele, tagades kombineeritult kaitse diskrimineerimise eest bioloogilise või sotsiaalse soo, rassi või etnilise päritolu alusel. Lisaks keelab Eesti Vabariigi põhiseadus diskrimineerimise alusest olenemata. Teatud juhtudel võib eluaset pakkuda teatud liiki klientidele, rakendades  tõelise nõude erandit.

Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?

Diskrimineerimise keeldu rikutakse, kui sulle keeldutakse eluaset pakkumast või antakse individuaalsed, ebasoodsamad lepingutingimused vaid selle tõttu, et sul on teatud omadused, mida tunnustatakse keelatud diskrimineerimise alustena, näiteks oled teatud soost, religioonist või rassist.

Kuidas kaevata

Kui usud, et sind on diskrimineeritud avalik-õigusliku või eraõigusliku eluaseme ettevõtte poolt, võid esitada kaebuse tarbijavaidluste komisjonile või tsiviilkohtule.

Lisaks on võimalik pöörduda arvamuse saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku või õiguskantsleri poole.

Loe lisaks selle kohta, kuidas kaevata.

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm