Sinu terviseandmete töötlemine piirab sinu õigust privaatsusele. Ainult seaduse järgi selleks volitatud asutused nagu näiteks haigekassa või terviseamet võivad terviseandmeid töödelda. Terviseandmete õiguspäraste töötlejate kohta võid lähemalt lugeda isikuandmete kaitse seadusest ja terviseteenuse osutamise seadusest.
Selles peatükis
See peatükk on pühendatud terviseandmete kogumisele, korrigeerimisele, uuendamisele, talletamisele, säilitamisele ning kustutamisele. Terviseandmete avaldamise kohta võid täpsemalt lugeda seadusest.
Kas mu terviseandmeid on töödeldud õiguspäraselt?
Selleks, et hinnata, kes sinu terviseandmeid on töödeldud õiguspäraselt, peaksid vastama allpool loetletud küsimustele. Kui vastad mõnele neist eitavalt, võidi andmete töötlemisel rikkuda sinu õigust privaatsusele. Sellisel juhul on sul õigus esitada rikkumise kohta kaebus. Kaebuse esitamine.
Sinu terviseandmete töötlemine peab toimuma seadusega lubatud koras. Terviseandmete töötlemiseks annavad õigusliku aluse näiteks terviseteenuste osutamise seadus ja isikuandmete kaitse seadus. Kui andmete töötlemiseks õiguslik alus puudub, on tõenäoliselt su õigust privaatsusele rikutud ja edasiseks analüüsiks puudub põhjus.
Sinu terviseandmete töötlemine peab teenima õiguspärast eesmärki, milleks võib olla näiteks:
- sinu enda tervise kaitse
- teiste isikute tervise kaitse
- avalike vahendite ümberjagamine, näiteks invaliidsuspensioni või muu rahalise toetuse määramine
- arstiteaduse edendamine
- kuritegude ennetamine, uurimine ja menetlemine
Kui sinu terviseandmete töötlemisel puudub õiguspärane eesmärk, on tõenäoliselt rikutud sinu õigust privaatsusele ning edasiseks analüüsiks pole põhjust.
Terviseandmete töötlemine peab olema seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv ning kogutav informatisioon peab olema oluline ning asjakohane.
Vajaduse hindamiseks tuleks esitada järgmised küsimused:
a) Kas andmeid on kogutud rohkem kui seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik?
Kogutud terviseandmete sisu ning maht peab vastama seatud eesmärgile. Kui andmete töötlemisel kaldutakse esialgsest eesmärgist kõrvale, on selleks tarvis sinu luba.
näide Kui arsti suhtes on algatatud uurimine ametialase hooletuse asjus, siis võib uurimise eest vastutav asutus koguda andmeid selle arsti patsientide kohta. Uurimisasutus võib koguda vaid neid andmeid, mis on uurimise seisukohast olulise tähtsusega, nagu näiteks patsientide dignoose ja läbiviidud ravi. Sealjuures tuleb andmete kogumisel piirduda ainult asjakohast ajavahemikku puudutavate andmetega.
b) Kui kaua sinu terviseandmeid säilitatakse?
näide Rakuproovide ja sõrmejälgede töötlemine on iseäranis tugev riive, kuna need sisaldavad hulgaliselt olulist geneetilist ja meditsiinilist infot ning võimaldavad omaniku isiku ka tuvastada.
c) Kas seatud eesmärgi saavutamiseks leiduks teisi, põhiõigusi vähem riivavaid vahendeid?
Konkureerivaid huve, sinu huvi kontrollida oma terviseandmete töötlemist ja sellele vastanduvaid teiste isikute huve, tuleb teineteisega võrdlevalt analüüsida ning leida õiglane tasakaal. Ühtede huvide allutamist vastanduvate õigushüvede kaitse nimel tuleb veenvalt põhjendada.
Õiglase tasakaalu leidmiseks tuleb arvesse võtta järgmisi aspekte:
a) Milliseid terviseandmeid ja kui palju on andmebaasidesse kogutud?
Näiteks, rakuproovid ja DNA sisaldavad väga olulist isiklikku teavet. Kui kogutud on suurel hulgal delikaatseid isikuandmeid, on sinu õigust privaatsusele riivatud suuremal määral.
b) Millistel avalikel asutustel ja teistel isikutel on juurdepääs sinu terviseandmetele?
Mida suurem on juurdepääsu omavate isikute ring, seda tohkem on riivatud sinu õigust privaatsusele. Töötlemise eest vastutav asutus peab tagama, et ainult isikud, kellel on selleks õiguslik alus, võivad andmetega tutvuda.
c) Kas seadustest või muust regulatsioonist tulenevad asjakohased ja tõhusad õiguskaitsevahendid, mida saad õigusrikkumise või selle kahtluse korral kasutada?
Loe kaebuse esitamise kohta.