Paljude lähisuhtevägivalla juhtumite puhul kannatavad lapsed vägivallatseja agressiooni all otseselt või kaudselt, olles tunnistajaks täiskasvanute vahelisele vägivallale. Sellistes olukordades tuleb kohaldada erinevaid õigusnorme, kuna lapse õiguste kaitse nõuab teistsugust ja spetsiifilisemat lähenemist.
Lähisuhtevägivalla ohvriks langenud lapsel on sama õigus saada riigi poolt tagatud kaitset, võtta süüdlane tegude eest vastutusele ja saada hüvitist sarnaselt täiskasvanud ohvrile. Samas peab last esindama (nt dokumentide allkirjastamiseks ja taotluste esitamiseks) tema seaduslik eestkostja.
Lapse eraldamine perekonnast
Olukorras, kus lapsi ohustavad nende seaduslikud esindajad – vanemad või eestkostja – ning seega pole keegi, kes esindaks lapse õigusi ja huve vägivallatseja vastu, võidakse laps perekonnast eraldada, kui ohtu ei ole võimalik muud moodi kõrvaldada. Sõltuvalt lapse vajadustest ja olukorrast võib ohtu sattunud lapse turvaliselt paigutada sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutusse või isiku juurde, kes on lapse jaoks ohutu. Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult siis, kui lapse huvide kahjustamist ei saa muude meetmetega kõrvaldada. Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib vallavalitsus, linnavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet eraldada lapse perekonnast enne kohtumääruse tegemist. Sellisel juhul esitab vallavalitsus või linnavalitsus kohtule viivitamatult avalduse vanema hooldusõiguse piiramiseks lapse suhtes.
Abi lapsohvritele
Lapsohvrile antakse tasuta abi ja tugiteenuseid, et laps saaks taastada oma füüsilise ja vaimse tervise ning taasintegreeruda ühiskonda. Lapse abivajaduse hindamisel hindab lastekaitseametnik või lapsega töötav isik lapse füüsilist, meditsiinilist, psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, kognitiivset, hariduslikku ja majanduslikku olukorda ning lapsevanemate kasvatusoskusi. Üldiseid lastekaitse reegleid kohaldatakse kõikide haldus-, tsiviil- ja kriminaalmenetluste käigus.
Kõik isikud, kes teavad abivajavast lapsest, on kohustatud sellest teavitama politseid, kohalikku omavalitsust või lasteabitelefoni 116 111. Abivajava lapse kohta teate saanud ametnik on kohustatud teate viivitamata edastama lapse elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Abivajavale lapsele abi osutamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud juhtumikorralduse põhimõtetest. Lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel peab kohalik omavalitsus kindlaks tegema ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapse juhtumiplaanile.
Lapse kaitsmine ja inimõigused
Juhtudel, kui laps on langenud lähisuhtevägivalla ohvriks, võib esineda samasuguseid inimõiguste rikkumisi nagu täiskasvanud ohvrite puhul.
Kui riigiasutused ei ole kasutanud asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis on ette nähtud lapse kaitsmiseks, võib see rikkuda õigust era- ja perekonnaelule. Näiteks võib rikkumine tekkida lapse perekonnast eraldamise või vanema hooldusõiguste äravõtmise tõttu, ilma vajaliku põhjuse või menetluseta.
Õiglase kohtumenetluse õiguse rikkumine võib esineda, kui laps on kaasatud lähisuhtevägivallaga seotud kohtumenetlustesse ja ametivõimud ei ole suutnud tagada lapsohvrite kaitsmiseks ette nähtud õiglase kohtumenetluse meetmeid.