Kui sa ei ole nõus kohtuotsusega või soovid kaevata riigiasutuse või ametniku tegevuse üle, võid selle kaevata halduskohtusse.
Edasi kaebamine
Tavaliselt tuleb riigiasutuse või -ametniku, nagu näiteks ministeeriumi või maksuameti, otsuse üle kaevata kahes etapis:
- Pead esmalt järgima tavapärast kaebemenetlust, mis on kasutusel selles riigiasutuses. See on kõige sagemini vaidlustus samale asutusele, mis otsuse vastu võttis, või asutusele, mis teostab järelevalvet selle haldusasutuse üle. Pea silmas, et edasi kaebamise tähtaeg ei oleks möödunud. Edasi kaebamise menetluskord ja tähtajad peavad alati olema märgitud otsuses, mida edasi kaebad.
- Kui sa ei nõustu asutuselt vaidlustuse peale saadud vaideotsusega, võid esitada kaebuse halduskohtule.
näide Kui sa ei nõustu otsusega, mille on välja andnud Politsei- ja Piirivalveameti amentik, pead esmalt kaebama edasi Politsei- ja Piirivalveameti juhile. Alles siis võid selle otsuse edasi kaevata halduskohtule.
Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele
See teatmik selgitab lähemalt sinu tagatisi, kui kohus su asja läbi vaatab – nimelt sinu õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Halduskohtu menetlus peab järgima kõiki õiglase kohtuliku arutamise õigusi. Sinu õigus õiglasele kohtulikule arutamisele algab hetkest, kui esitad oma esimese avalduse kohtule ja kehtib kuni kohtu lõpliku otsuse rakendamiseni.
Kohtuniku roll
Üksikisikuna vajad selles protsessis rohkem kaitset, kuna sinu vastane on riik. Seega, halduskohtunikul on aktiivsem roll kui kohtunikel teistes menetluses – tal on kohustus läbi viia iseseisvat uurimist selgitamaks, mis kohtuasjas tegelikult juhtus. See on sinu kasuks, kuna tagab, et kohtunik ei jäta kahe silma vahele, midagi olulist, mida sa unustasid mainida või ei mõistnud.
Uuri lisaks õiguste ja kohustuste kohta, mis tagavad sulle õiglase kohtupidamise ja kuidas kaevata, kui arvad, et sinu õigusi on rikutud.