Lähisuhtevägivallal on palju vorme ja liike. Enda kaitsmiseks on oluline õppida neid ära tundma.
Lähisuhtevägivald on igasugune vägivald tegelike või endiste abikaasade vahel, registreerimata suhtes partnerite vahel, esimese astme sugulaste vahel (lapsed ja vanemad), teise astme sugulaste vahel (lapselapsed, vanavanemad, õed ja vennad) või ühise leibkonna liikmete vahel. Eristatakse kolme lähisuhtevägivalla vormi – kontrolliv vägivald, vastupanuvägivald ja mitte-kontrolliv vägivald. Samuti eristatakse lähisuhtevägivalla nelja liiki – füüsiline, emotsionaalne, seksuaalne ja majanduslik vägivald.
Paljud inimesed ei tunnista lähisuhtevägivalla mõnda või kõiki vorme ega liike. Nende arusaam lähisuhtevägivallast sõltub nende haridusest, elukogemusest ja kogukonnast, kus nad elavad. Lähisuhtevägivalla ohvrid tunnistavad vägivallana tavaliselt vaid ühte osa vägivaldsest suhtest. Näiteks tunnistavad nad füüsilist vägivalda, kuid ei pea verbaalset või psühholoogilist väärkohtlemist vägivallaks.
Ühine arusaam lähisuhtevägivallast on väga oluline, et muuta õiguskaitseasutuste reageerimine lähisuhtevägivallale tõhusamaks ja tõsta üldsuse teadlikkust sellest, et ükskõik milline lähisuhtevägivalla vorm ega liik ei ole vastuvõetav ja on ebaseaduslik. Õiguskaitseasutuste selge sõnum avalikkusele lähisuhtevägivalla ja selle ebaseaduslikkuse ühtsest mõistmisest julgustab paljusid ohvreid end vägivallast eemaldama ja abi otsima.
Info selle giidi osa kohta
Giidi selles osas selgitatakse lähemalt lähisuhtevägivalla vorme ja liike ning võimalikke tagajärgi.