Terviseandmete avalikustamine ja edastamine
Konfidentsiaalsus
Terviseandmete töötlemisel on ülimalt oluline pidada kinni konfidentsiaalsuse printsiibist. Sellest ei sõltu mitte ainult patsiendi privaatsus, vaid tervishoiusüsteemi kui terviku usaldusväärsus ja tõhusus. Asjakohase ja tõhusa arstiabi eelduseks on, et patsiendid soostuvad oma terviseandmeid jagama. Kui konfidentsiaalsuse põhimõtet ei austata, võib juhtuda, et patsiendid jäävad soovi tõttu kaitsta oma privaatsust ilma vajalikust arstiabist, ohustades nii enda ja — nakkushaiguste puhul ka — teiste tervist.
Nõusolek
Reeglina võib sinu terviseandmeid jagada vaid sinu kirjalikul nõusolekul. Kuid siiski on olukordi, kus seadus lubab andmete avaldamist ka ilma sinu nõusolekuta. Kuigi selline avaldamine riivab sinu õigust privaatsusele, on tegemist rikkumisega vaid siis, kui andmeid on jagatud õigusvastaselt.
Kas minu terviseandmeid on töödeldud õiguspäraselt?
Hindamaks seda, kas sinu terviseandmeid on avaldatud õiguspäraselt, tuleks vastata allpool toodud küsimustele. Kui vastad mõnele neist küsimustest eitavalt, võidi rikkuda su õigust privaatsusele. Sellisel juhul on sul õigus esitada kaebus. Loe kaebuse esitamise korra kohta
Ilma sinu loata võib sinu terviseandmeid kolmandate isikutega jagada vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Seadus peab ettenägema ka asjakohased ja tõhusad tagatised — õiguskaitsevahendid võimalike terviseandmete õigusvastase avaldamise vastu. Terviseandmete töötlemine peab vastama isikuandmete seaduses ette nähtud reeglitele.
näide Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on TTKS-i § 41 lõike 1 alusel õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid. See hõlmab ka andmete jagamist teiste isikutega. Tervishoiuteenuse osutaja jagab terviseandmeid teiste asutustega, näiteks on isikuandmete töötlemine tervise infosüsteemis lubatud isikutele, kes ei ole tervishoiuteenuse osutajad. Tervise infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja on Eesti E-tervise Sihtasutus, kes peab, haldab ja arendab tervise infosüsteemi ning töötleb andmeid ja täidab vastutava töötleja pandud kohustusi õigusaktide ja nende alusel sätestatud nõuete kohaselt.
Kui terviseandmete töötlemisel puudub õiguslik alus, on tõenäoliselt rikutud sinu õigust privaatsusele ning edasine analüüs ei ole vajalik.
Terviseandmete avaldamine peab teenima õiguslikke huve, milleks võivad olla näiteks:
- sinu enda tervise kaitse
- teiste isikute tervise kaitse
- avalike vahendite ümberjagamine, näiteks invaliidsuspensioni või muu rahalise toetuse määramine
- arstiteaduse edendamine
- kuritegude ennetamine, uurimine ja menetlemine
Kui sinu terviseandmete avaldamisel puudub õiguspärane eesmärk, on sinu õigust privaatsusele tõenäoliselt rikutud ning edasiseks analüüsiks pole põhjust.
Terviseandmete avaldamine peab olema seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv. Ning kogutav informatisioon peab olema oluline ning asjakohane.
Vajalikkuse hindamiseks tuleks vastata allpool toodud küsimustele:
- Kas avaldatud informatsioon on seatud eesmärgi seisukohast oluline?
- Kas leidub teisi, põhiõigusi vähem riivavaid, kuid võrdselt tõhusaid vahendeid?
näide Sinu terviseandmeid on edastatud kohtule konkreetse juhtumi menetluse raames, kuid need ei oma menetluses otsustavat tähtsust ning kohus oleks võinud jõuda samadele järeldustele ka ilma sinu terviseandmeid töötlemata. Sellisel juhul pole su terviseandmete edastamine ilmselt olnud seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik.
Konkureerivaid huve, sinu huvi kontrollida oma terviseandmete töötlemist ja sellele vastanduvaid teiste isikute huve, tuleb teineteisega võrdlevalt analüüsida ning leida õiglane tasakaal. Ühtede huvide allutamist vastanduvate õigushüvede kaitse nimel tuleb veenvalt põhjendada.
Õiglase tasakaalu leidmiseks, tuleb arvesse võtta järgmisi aspekte:
- Isegi siis, kui seadus ei näe ette kohustust saada andmesubjekti nõusolek, kas antud olukorras oli vaja, et annaksid avaldamiseks oma nõusoleku? Kui nii, kas andsid selle?
- Kas sinu andmed on piisavalt kaitsud õigusliku aluseta juurdepääsu eest?
- Kas kolmandate isikute ring, kellele su andmeid edastatakse, on teada?
- Kas su terviseandmed tehti avalikkusele kättesaadavaks? Kas avaldamine põhjustas sulle negatiivseid tagajärgi, näiteks alandust või stressi?
- Kas sul oli ligipääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele teabe kuritarvitamise vastu?
Kui vastutavad asutused ei ole suutnud tasakaalustada sinu õigust privaatsusele teiste isikute vastanduvate huvidega, on sinu õigust privaatsusele tõenäoliselt rikutud. Sellises juhul võid esitada rikumise kohta kaebuse. Loe kaebuse esitamise kohta.
Ressursid
06.06.2013
25.02.1997
17.07.2008
15.04.2014
10.10.2006
Artikkel 8
Euroopa Liidu põhiõiguste ameti ja Euroopa Nõukogu ühisväljaanne