Iga kohus peab oma otsuseid põhjendama, selgitades, miks, millistele asjaoludele ja seadustele tuginedes on otsuse langetanud.
See nõue viitab nii lõplikule kohtuotsusele kui ka erinevatele menetluse käigus tehtud otsustele. See tagab, et kohtu otsus pole tehtud omavoliliselt ja et pooli on otsusetegemise protsessis kuulda võetud.
Kohtu põhjenduse pikkus ja üksikasjalisus sõltub sellest:
- mis liiki otsusega on tegu
- kui tähtis see menetluses on
- milliseid küsimusi selles arutatakse
näide Süü või süütuse otsus peab sisaldama üksikasjalikku põhjendust rikkumise kõigi tunnuste kohta, kuid otsus pikendada menetlustähtaegu võib olla palju vähem üksikasjalik.
Piisav põhjendus
Kohtuotsus peab sisaldama piisavat põhjendust, isegi kui kohus ei nõustu sinu seisukohaga. Teisalt ei tähenda kohustus anda põhjendusi seda, et iga sinu väide peab olema kohtuotsuses üksikasjalikult arutatud või isegi mainitud. Ent kui su võib olla kohtuasjas otsustava tähtsusega, peab kohus seda oma otsuses arvesse võtma.
Ulatus
Kohustus teha põhjendatud otsus ei kehti igale tehtud otsusele, aga siiski kõigile, mis mõjutavad sinu inimõigusi. Kui kohus teeb lihtsa õigusnormil põhineva otsuse, ei ole kohtunikul kohustust anda põhjendatud otsust.
näide Kohtu otsus peab olema põhjalikult põhjendatud. Kuid otsus mitte vastu võtta teatud dokumente, kuna oled mööda lasknud nende esitamistähtaja, ei vaja põhjalikku selgitamist.