Õiguslik alus isikute varjatud videojälgimiseks või pealtkuulamiseks eraruumis tuleneb kriminaalmeentluse seadustikust või julgeolekuasutuste seadusest.
Isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks, võrdlusmaterjali varjatud kogumise käigus saadud teave vajaduse korral video- või helisalvestatakse. Videojälgimine ning pealtkuulamine toimuvad seaduses ettenähtud juhtudel eeluurimiskohtuniku loal.
Milliseid põhiõigusi võidakse riivata?
Videojälgimine ning pealtkuulamine riivavad sinu õigust privaatsusele, kuna sinu kujutis, hääl ja sõnad salvestatakse. Selline jälgimine ei võimalda sind mitte ainult tuvastada, vaid puudutab ka otseselt su vestluste ja tegevuste sisu. Ainult õigusvastaselt läbi viidud jälitustegevus aga kujutab endast privaatsuse õiguse rikkumist.
Kas jälitustoimingud on läbi viidud õiguspäraselt?
Hindamaks, kas jälitustoiminguid on läbi viidud õiguspäraselt ja kas su õigus privaatsusele on sealjuures piisavalt kaitstud, tuleks vastata allpool toodud küsimustele. Kui vastad mõnele neist negatiivselt, siis on tõenäoliselt su õigusi rikutud. Sellisel juhul on sul õigus esitada kaebus. Kaebuse esitamise korra kohta võid täpsemalt lugeda peatükist, kuidas esitada kaebust.
Jälitustoiminguid võib läbi viia vaid õiguslikul alusel. Eestis on jälitustoimingute õiguslikud alused sätestatud julgeolekuasutuste seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus. Mõlemad õigusaktid näevad ette:
- Jälitustoimingute läbiviimise üldtingimused. Enamik kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud jälitustoiminguid nõuavad eeluurimiskohtuniku luba, mis antakse maksimaalselt kaheks kuuks ja mida peab seejärel vajadusel uuendama.
- Jälitustoimingute üle järelevalve teostamise korra.
Kui jälitustoimnguid on teostatud ilma õigusliku aluseta, on tõenäoliselt rikutud sinu õigust privaatsusele ning edasiseks analüüsiks puudub vajadus.
Videojälgimine ja pealtkuulamine peavad teenima õiguspärast eesmärki, milleks võib olla näiteks:
- kuritegude ennetamine, uurimine või menetlemine kohtus
- avaliku korra ja ohutuse tagamine
- teiste isikute kaitsmine
- riigi sise- ja välisjulgeoleku tagamine
Kui kasutatud jälitusmeede ei teeni õiguspärast eesmärki, on tõenäoliselt rikutud sinu õigust privaatsusele ja puudub vajadus vajalikkuse ning proportsionaalsuse hindamiseks.
Videojälgimine või pealtkuulamine peab olema seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv. See tähendab, et peab olema mõistlikult põhjendatud kahtlus, et isik on toime pannud kuriteo, plaanib seda, või ohustab avalikku korda või riiklikku julgeolekut. Jälitusmeetmete rakendamist ei tohi põhjendada üleliia üldistes terminites.
Hindamaks meetme vajalikkust, tuleks vastata järgmistele küsimustele:
- Kas kogutud tõendid on kriminaalmenetluse seisukohast sisult ning mahult vajalikud ja asjakohased ning teenivad seatud eesmärki?
- Kas tõendeid võiks omandada ka teisi, põhiõigusi vähem riivavaid meetmeid kasutades?
- Kas teiste meetmete kasutamine oleks oluliselt raskendatud ning vähem efektiivne?
Konkureerivaid õigushüvesid, sinu õigust eraelu puutumatusele ja sellele vastanduvaid teiste isikute huve, tuleb teineteisega võrdlevalt analüüsida ning leida õiglane tasakaal. Ühtede huvide allutamist vastanduvate õigushüvede kaitse nimel peab veenvalt põhjendama.
Õiglase tasakaalu leidmiseks tuleb arvesse võtta järgmisi aspekte:
1) Kui tugeva privaatsuspõhiõiguse riivega on kasutatud jälitusmeetme puhul tegu?
Sinu privaatsust on suuremal määral riivatud näiteks siis, kui jälgimisseadmed on paigaldatud sinu kodusseu. Samuti tuleb arvesse võtta seda, kas ja millistel tingimustel on andmeid jagatud teiste pädevate asutustega.
2) Kui pika aja vältel jälitustoiminguid teostati?
Kas jälitustoiminguid kohaldati seaduses ettenähtud maksimaalperioodi vältel ja kas jälituslubasid uuendati? Kas jälitustoimingute kestus ja lubade uuendamine oli põhjendatud? Jälitustoimingud tuleb lõpetada kohe, kui nende kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud või on ära langenud jälitustegevuse õiguslik alus.
3) Kas jälitustoimingute käigus aset leidvate õigusrikkumiste puhuks on ette nähtud piisavad tagatised ning õiguskaitsevahendid?
Jälitustegevuse üle peab järelevalvet teostama selleks pädev ning oma otsustes jälitusasutustest sõltumatu institutsioon. Seaduses peavad olema sätestatud piisavad ning tõhusad õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad kaevata potentsiaalselt õigusvastase jälitustegevuse peale. Loe kaebuse esitamise kohta.
4) Kas salvestatud teave hävitati koheselt, kui seda enam seatud eesmärgi saavutamiseks vaja ei olnud?
Andmete säilitamine ebaotstarbekalt pika perioodi vältel ei ole proportsionaalne.
Kui jälitusasutused ei ole oma tegevuses arvestanud sinu huvidega ega neid võrreldes teiste kaalul olevate huvidega õiglaselt hinnanud, siis on tõenäoliselt rikutud sinu õigust privaatsusele.