Jälitusasutused võivatud varjatult jälgida telefonivestlusi ja kirjavahetust nii selle elektroonilises kui füüsilises vormis. Kui sa oled tunnistaja või kahtlusalune kuriteoasjas või riigivastases tegevuses, või ka mõne sellise isikuga lähedalt seotud, võidakse jälgida sinu poolt erinevate sidevahendite kaudu saadetavaid ning vastuvõetavaid sõnumeid. Postiteenuse ja elektrooniliste sidevahendite kaudu edastatavate sõnumite jälgimiseks annavad õigusliku aluse kriminaalmenetluse seadustik ja julgeolekuasutuste seadus.
Milliseid inimõigusterikkumisi võib esineda?
Kuigi varjatud jälgimise kasutamine võib olla vajalik riigi julgeoleku huvides ja/või korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, sekkuvad sellised toimingud sinu eraellu. Kuid vaid õigusvastased sekkumised toovad kaasa sinu eraelu inimõiguse rikkumise.
Kas jälitustoiminguid on läbi viidud õiguspäraselt?
Hindamaks, kas jälitustoiminguid on läbi viidud õiguspäraselt ja kas sinu õigus privaatsusele on sealjuures piisavalt kaitstud, tuleks vastata allpool toodud küsimustele. Kui vastad mõnele neist negatiivselt, on tõenäoliselt su õigusi rikutud. Sellisel juhul on sul õigus esitada kaebus. Loe kaebuse esitamise kohta.
Jälitustoiminguid võib läbi viia vaid õiguslikul alusel. Eestis on jälitustoimingute õiguslikud alused sätestatud julgeolekuasutuste seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus. Mõlemad õigusaktid näevad ette:
- Jälitustoimingute läbiviimise üldtingimused. Enamik kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud jälitustoiminguid nõuavad eeluurimiskohtuniku luba, mis antakse maksimaalselt kaheks kuuks ja mida peab seejärel vajadusel uuendama.
- Jälitustoimingute üle järelevalve teostamise korra
Kui jälitustoiminguid on teostatud ilma õigusliku aluseta, on tõenäoliselt rikutud sinu õigust privaatsusele ning edasiseks analüüsiks puudub vajadus.
Videojälgimine ja pealtkuulamine peavad teenima õiguspärast eesmärki, milleks võib olla näiteks:
- kuritegude ennetamine, uurimine või menetlemine kohtus
- avaliku korra ja ohutuse tagamine
- teiste isikute kaitsmine
- riigi sise- ja välisjulgeoleku tagamine
Kui kasutatud jälitusmeede ei teeni õiguspärast eesmärki, on tõenäoliselt rikutud sinu õigust privaatsusele ja puudub vajadus vajalikkuse ning proportsionaalsuse hindamiseks.
Videojälgimine või pealtkuulamine peab olema seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv. See tähendab, et peab olema mõistlikult põhjendatud kahtlus, et isik on toime pannud kuriteo, plaanib seda, või ohustab avalikku korda või riiklikku julgeolekut. Jälitusmeetmete rakendamist ei tohi põhjendada üleliia üldistes terminites.
Hindamaks meetme vajalikkust, tuleks vastata järgmistele küsimustele:
- Kas kogutud tõendid on kriminaalmenetluse seisukohast sisult ning mahult vajalikud ja asjakohased ning teenivad seatud eesmärki?
- Kas tõendeid võiks omandada ka teisi, põhiõigusi vähemriivavaid meetmeid kasutades?
- Kas teiste meetmete kasutamine oleks oluliselt raskendatud ning vähem efektiivne?
Konkureerivaid õigushüvesid, sinu õigust eraelu puutumatusele ja sellele vastanduvaid teiste isikute huve, tuleb teineteisega võrdlevalt analüüsida ning leida õiglane tasakaal. Ühtede huvide allutamist vastanduvate õigushüvede kaitse nimel peab veenvalt põhjendama.
Õiglase tasakaalu leidmiseks, tuleb arvesse võtta järgmisi aspekte:
1) Kui tõsise privaatsuspõhiõiguse riivega on kasutatud jälitusmeetme puhul tegu?
Sinu privaatsust on suuremal määral riivatud näiteks siis, kui on kogutud andmeid sinu vestluste või kirjavahetuse sisu kohta; valitud numbrite ja kõnede kestuse kohta andmete kogumine riivab sinu õigusi enamasti vähem. Samuti tuleb arvesse võtta seda, kas ja millistel tingimustel on andmeid jagatud teiste pädevate asutustega.
2) Kui pika aja vältel jälitustoiminguid teostati?
Kas jälitustoiminguid kohaldati seaduses ettenähtud maksimaalperioodi vältel ja kas jälituslubasid uuendati? Kas jälitustoimingute kestus ja lubade uuendamine olid põhjendatud? Jälitustoimingud tuleb lõpetada kohe, kui nende kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud või on äralangenud jälitustegevuse õiguslik alus.
3) Kas jälitustoimingute käigus asetleidvate õigusrikkumiste puhuks on ette nähtud piisavad tagatised ning õiguskaitsevahendid?
Jälitustegevuse üle peab järelevalvet teostama selleks pädev ning oma otsustes jälitusasutustest sõltumatu institutsioon. Seaduses peavad olema sätestatud piisavad ning tõhusad õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad kaevata potentsiaalselt õigusvastase jälitustegevuse peale. Kaebuse esitamise kohta võid lähemalt lugeda siit.
4) Kas salvestatud teave hävitati koheselt, kui seda enam seatud eesmärgi saavutamiseks vaja ei olnud?
Andmete säilitamine ebaotstarbekalt pika perioodi vältel ei ole proportsionaalne.
Kui jälitusasutused ei ole oma tegevuses arvestanud sinu huvidega ega neid võrreldes teiste kaalulolevate huvidega õiglaselt hinnanud, on tõenäoliselt rikutud sinu õigust privaatsusele.