Millist menetluskorda tuleb järgida kinnipidamisel sisserände kontekstis?
Sind võivad kinni pidada kas politsei- või piirivalvetöötajad või kaitsepolitseinikud.
Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet
Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad sind halduskohtu volituseta kinni pidada kuni 48 tundi. Kumbki vabastav sind kohe, kui kinnipidamise alus on ära langenud või kui väljasaatmine on mõttetu. Kui väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel on vajalik sind kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb emb-kumb amet halduskohtust volituse sinu kinnipidamiseks ja kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse asetamiseks.
Kinnipidamise dokumenteerimine
Valitsuse määrus „Isiku kinnipidamise dokumenteerimise kord“ kehtestab nõuded kinnipidamise dokumenteerimise kohta. Kui sind kinni peetakse, peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet koostama kinnipidamise protokolli.
Kui kinnipidamine kestab vähem kui kolm tundi, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ei kasuta isiku vastu tulirelvi ega erivarustust ja isik ei nõua protokolli koostamist, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet jätta kinnipidamise vormi protokolli koostamata, fikseerides vähemalt kinnipeetud isiku eesnime ja perekonnanime, isikukoodi (selle puudumisel sünnikuupäeva ja -koha), kinnipidamise kuupäeva ja kellaaja ja kinnipidamise seadusliku aluse.
Kinnipidamise protokoll
Kinnipidamise protokollis peab sisalduma vähemalt järgnev informatsioon:
- asutuse nimetus ja isiku kinni pidanud ametniku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
- kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg ja –koht);
- kinnipidamise õiguslik ja faktiline alus ja kaalutlused;
- kinnipidamise kuupäev, kellaeg ja koht;
- kinnipeetud isikule tema õiguste selgitamine;
- teave selle kohta, kas alaealise või piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja on teadlik alaealise või piiratud teovõimega isiku kinnipidamisest, ja selgitus, millal ning kuidas teda teavitati. Juhul, kui teavitamine ei olnud võimalik, siis põhjus, miks seaduslikku esindajat ei teavitatud;
- kinnipeetud isikult turvakontrolli käigus hoiulevõetud esemete loetelu, hoiulevõtmise põhjus ja koht, kus hoiulevõetud esemed asuvad;
- kinnipeetud isiku avaldused ja taotlused;
- protokolli koostanud ametniku allkiri;
- isiku vabastamise kuupäev ja kellaaeg;
- isiku vabastanud ametniku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
- märge selle kohta, kas isik tuvastati dokumendi alusel (sealhulgas märgitakse isikut tõendava dokumendi nimetus, number, selle väljaandnud asutuse nimetus ja väljaandmise aeg) või isiku enda või tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil;
- kas vahetut sundi kohaldati, millist vahendit kohaldati, selle kasutamise põhjus ja kestus ning selle ametniku andmed, kes vahetut sundi kohaldas.
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet esitab avalduse, saamaks luba sind kinni pidada kirjalikult ja koos seaduses täpsustatud asja otsustamiseks vajalike põhjenduste, tõendusmaterjalide ja selgitustega. Kohus võib nõuda lisatõendusmaterjalide ja selgituste esitamist.
Igaühel, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus pöörduda kohtusse ehk sul on õigus kinnipidamisotsus edasi kaevata. Loe pikemalt edasikaebamise kohta.
Kohtunik
Sinu pikendatud kinnipidamine võib olla vajalik, et valmistada ette kõik vajalikud dokumendid su oma riiki tagasisaatmiseks. Kinnipidamiseks taotlevad Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet volitust halduskohtust, kuid otsuse, kas sind tuleks kinni pidadada, teeb kohtunik.
Kinnipidamise pikkus
Kohtunik võib otsustada sind kinni pidada, kuid kuni kaheks kuuks.
Kui sa jätkuvalt ei täida kohustust teha koostööd või kui tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid asukohariigist või transiitriigist viibivad, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti palvel sinu kinnipidamise kestust kinnipidamiskeskuses kahe kuu haaval, kuid mitte kauemaks kui 18ks kuuks sinu kinnipidamise päevast.
Põhiõigused
Sul on teatud olulised õigused menetluses kohtuniku ees. Loe neist pikemalt.
Otsus
Kohtunikul on kohustus väljastada põhjendatud otsus selgitusega, miks sind on endiselt vaja kinni pidada. Põhjused peavad olema lähedaselt seotud sinu olukorraga. Kohus kuulab ära avalduse ja teeb loa suhtes viivitamatult kirjaliku otsuse, mille teeb üks kohtunik lihtmenetluses. Asja tuleb arutada kohtuistungil. Otsus edastatakse menetluse osalistele, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Otsus jõustub avaldajale edastamisel (keeldumine kohtu otsust aktsepteerida ei tähenda, et otsus ei jõustu).
Kaebamine
Kui sa usud, et sinu õigusi, nagu õigust esindada oma vaateid, rikuti kohtus ja et sinu kinnipidamine oli ebaseaduslik, on sul õigus kaevata edasi kõrgema astme kohtusse. Otsus peab sisaldama informatsiooni apellatsiooni koha ja tähtaja kohta.
Hüvitis
Vastavalt põhiseaduse paragrahvile 25 on igaühel õigus õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Sul on ka õigus taotleda rahalist hüvitust moraalse kahju eest ebaseadusliku vabadusekaotuse eest. Palun loe pikemalt.
Milliseid inimõigusrikkumisi võib esineda?
Kui kinnipidamise menetluses ei järgitud seaduslikku menetluskorda, võib selle tulemuseks olla vabaduse ja isikupuutumatuse õiguse rikkumine.