Otsene diskrimineerimine on sageli teatud inimgruppide kohta käivate stereotüüpide tagajärg.

Selleks, et näidata, et teda on otseselt diskrimineeritud, peab isik võrdlema talle osaks saanud kohtlemist sellega, mille osaks on saanud keegi, kel ei ole neid konkreetseid omadusi (kutsutakse ka kaitstud omadusteks).

Otsese diskrimineerimise juhtumeid esineb kõigil elualadel – näiteks töökeskkonnas, juurdepääsul kaupadele ja teenustele, ning seoses sotsiaaltoetuste ja haridusega. Giidist võid lugeda lisaks ka diskrimineerimisega seotud olukordadest.

näide Otsese diskrimineerimise juhtumid töösuhetes võivad sisaldada kellegi tööle võtmisest keeldumist vaid selle pärast, et ta on roma, naine või üle 45 aasta vana, või kui naine lastakse lahti raseduse pärast, või kui mehele makstakse sama töö eest rohkem kui naisele. Hariduse kontekstis esineb otsest diskrimineerimist siis, kui last ei võeta kooli selle pärast, et tema perekond on teatud religioosse taustaga, näiteks moslem. Teenuste alal oleks otsese diskrimineerimise näiteks see, kui klubisse ei lubata kedagi tema tumedama nahavärvuse tõttu, või kui kedagi ei lubata hotelli, kuna ta on roma, gei või lesbi.

Otsene diskrimineerimine kaasab ka olukordi, kus isikut koheldakse ebavõrdselt tema seose tõttu kellegagi (näiteks sugulase, sõbra või töökaaslasega). See on seotusest tulenev diskrimineerimine.

näideTööandja keeldub töötajat koolitusele saatmast, kuna töötaja, kes on küll heteroseksuaal, toetab avalikult kohalikku LGBTI organisatsiooni.

Otsene diskrimineerimine kaasab ka olukordi, kus isikut koheldakse ebavõrdselt eksliku eelduse tõttu. See on eeldusest tulenev diskrimineerimine.

näideIsikule ei pakuta tööd või talle keeldutakse teenust pakkumast, kuna tööandja või teenusepakkuja arvab ekslikult, et isik on moslem, roma või gei.

Teatud, väga piiratud juhtudel, ei pruugi erinev kohtlemine olla diskrimineerimine. Nende juhtumite kohta lugemiseks vaata erandeid.

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm