Sul on alati õigus õigusabile, kui tasud selle eest ise. Mõnikord tagab õigusabi ja ka maksab selle eest riik. Sul on ka õigus kohtumistele ja salastatud suhtlusele oma advokaadiga.
Õigus õigusabile
Kui sind vahistatakse, oled kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Sinu kohtuistung võib isegi alanud olla. Tõsiasi, et oled vahi all, ei tähenda, et sul ei ole õigust valmistuda oma kaitseks. Sinu õigus valmistuda oma kohtuasjaks on selgitatud kriminaalmenetluse seadustikus.
On oluline, et sul on advokaat, kes saab sind aidata vaidlustada enda vahi all pidamist ja aidata sul kriminaalasjaks valmistuda. Seetõttu on sul õigus advokaadile. Eestis võivad sind kriminaalmenetluses kaitsta vaid advokaadid ja advokaadi kvalifikatsiooni omandavad isikud. Loe lisaks kaitsest kriminaalmenetluses.
Kuid sul on ka õigus eelmenetluse ajal kirjalikult advokaadist loobuda, kui advokaadi osavõtt ei ole kohustuslik. Kui advokaadi osavõtt ei ole kohustuslik, on sul õigus end ise kaitsta. See tähendab, et sul on õigus advokaati mitte kasutada ja kasutada kõiki kaitseõiguseid ise. Loe lisaks selle kohta, millal advokaadi osavõtt kriminaalmenetluses on kohustuslik.
Tasuta õigusabi
Sul on alati õigus kaasata enda valitud advokaat, kelle eest tasud ise.
Kuid teatud juhtudel võib advokaadi anda ja tema eest tasuda riik. Need on olukorrad, kui:
- sa ei ole advokaati kutsunud, kuid advokaadi osalus kriminaalmenetluses on kohustuslik
- sa oled advokaadi kutsunud, kuid mingil põhjusel ei saa ta osaleda menetlustegevuses, kus advokaadi kohalolu on kohustuslik;
- sa ei ole advokaati kutsunud, kuna sa ei suuda tema eest tasuda. Pane tähele, et sellistes olukordades ei hinnata sinu vaesuse taset subjektiivselt, vaid asjakohaste seaduste kohaselt
Advokaadi määramise menetlus on selgitatud kriminaalmenetluse seadustikus ja riigi õigusabi avalduse esitamine on selgitatud riigi õigusabi seaduses. Kui kaitsja osalus on seaduse kohaselt kohustuslik ja sa ei ole kaitsjat valinud, ei ole kriminaalasjas riigi õigusabi saamiseks vaja avaldust esitada.
Suhtlus advokaadiga
Vahi all viibimise jooksul võid vabalt oma advokaadiga kohtuda, kuid pead järgima eeluurimisvangla või arestimaja sisekorraeeskirju. Eeluurimisvangla või arestimaja juhtkond peab tagama, et saaksid oma advokaadiga kohtuda privaatselt. Valvurid või muud ametnikud ei või sinu vestlust pealt kuulata ega vaadata seda videojärelevalvest.
Sul on ka õigus oma advokaadile helistada, talle kirjutada ja temalt kirju saada. Sul on õigus privaatsusele. See tähendab, et sinu vahi all pidamise kohas töötavad töötajad ei tohi pealt kuulata sinu kõnesid ega lugeda sinu kirju.
Kui sa ei räägi eesti keelt, võib esineda olukordi, kus sul on õigus riigi poolt antud tõlgile oma advokaadiga kohtumiste ajaks. Need olukorrad on selgitatud kriminaalmenetluse seadustikus.
Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?
Kui sulle ei võimaldatud advokaati kaasata ja sa ei saanud seetõttu tõhusalt oma kinnipidamist vaidlustada, võib selle tulemuseks olla isikuvabaduse ja turvalisuse õiguse rikkumine.
Kui sul ei võimaldatud advokaati kaasata ja sa ei saanud seetõttu korralikult oma kaitseks valmistuda, toimus lubamatu sekkumine suhtlusesse sinu advokaadiga, või kui sul ei võimaldatud end ise kaitsta, kui see oli lubatud, võib selle tulemuseks olla õiglase kohtupidamise õiguse rikkumine.