Korrakaitseseadus annab politseile õiguse tõhusalt sekkuda vahetu või tõsise ohu korral, sealhulgas lähisuhtevägivalla olukordades, ning kehtestada viibimiskeeld, et kaitsta ohvreid ja nende lapsi vägivallatsejast tulenevate ohtude eest. Viibimiskeeld keelab vägivallatsejal ajutiselt viibida teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma.

Viibimiskeelu võib kehtestada järgmistel juhtudel:

• isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral
• ülekaaluka avaliku huvi kaitseks
• kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks
• kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks
• süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks 
• riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks

Politsei või muu korrakaitseorgani ametnik võib kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada prefekti või muu korrakaitseorgani juhi loal. Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on politseil õigus kasutada vahetut sundi, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

Politseil on nii õigus kui ka kohustus kaitsta ohvrit ja tema lapsi. Kui politsei ei suuda lähisuhtevägivalla olukorda õigesti hinnata (näiteks arvestada lähisuhtevägivalla eripära ja varasemat väärkohtlemist) ja seetõttu keeldub viibimiskeelu kohaldamisest, võib see teatud juhtudel rikkuda õigust elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu või õigust era- ja perekonnaelule.

Lähisuhtevägivalda peetakse naiste diskrimineerimise vormiks, kuna see mõjutab peamiselt naisi. Kui politsei ei reageeri tõhusalt ega kaitse lähisuhtevägivalla ohvreid nende elu, vabadust või tervist ähvardavate otseste ohtude korral, võib see kaasa tuua diskrimineerimiskeelu rikkumise, koosmõjus teiste õiguste rikkumisega, nagu õigus elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeld ning õigus era- ja perekonnaelu austamisele.