Eesti seaduste kohaselt peetakse halduskohtu istungeid suulise menetluse käigus, mis tähendabki asja suulist arutamist.  Kuid kohus võib asja arutada kirjaliku menetluse käigus, kui kohtu hinnangul saab asjaolusid kindlaks teha ka kohtuistungit pidamata või kui pooled ja kolmandad isikud on nõustunud kirjaliku menetlusega, või on selge, et juriidilistest väärtustest ja vaidluse iseloomust tulenevalt pole menetlusosalistel mingit põhjust kohtuistungit nõuda.

Vajadus suulise arutamise järele

Suulist arutamist ei pea korraldama kõigis menetluse astmetes. Asja võib uurida ka suulise arutamiseta, kui see on väga tehniline või puht-juriidiline (nagu näiteks kohtuotsuse matemaatiliste vigade parandamine või lubatavuse arutamine). Üldiselt, kui esimeses astmes on suuline arutamine toimunud, võivad kõrgemad astmed, nagu näiteks apellatsiooni- või kassatsioonikohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Kui edasikaebamisega tõstatakse aga tunnistajate usutavuse küsimus või vaidlustatakse kohtuasja olulisi asjaolusid, peaks kohus asja uurima suulisel arutamisel. Sul on ka siis õigus suulisele arutamisele edasikaebamise staadiumis, kui sul ei olnud piisavat võimalust osaleda eelnevatel arutamistel. Näiteks, et adekvaatselt esitada oma väiteid ja vastuväiteid ning vaidlustada vastase tõendeid.

Osalemine

Kui asja arutatakse suuliselt, on sul õigus viibida kohtus isiklikult või esindaja kaudu. Enne iga arutamist peab kohus sind teavitama järgmise arutamise kuupäevast ja kellaajast. Seega peab olema võimalik sinuga kontakti saada kohtule antud aadressil.

Kui sa ei osale kohtulikel arutamistel ja ei teavita ka kohut aegsasti puudumise põhjustest, on kohtul õigus uurida kohtuasja sinu juuresolekuta. Suuline arutamine peab olema juurdepääsetav ka üldsusele. Erilistel asjaoludel võidakse üldsusele arutamisel viibimine keelata – näiteks asjades, mis sisaldavad riigisaladusi või lapsendamissaladust. 

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm