Piirivalvetöötajad või politseinikud võivad sind kinni pidades läbi viia järgmisi tegevusi:

  • tõendada isikusamasust;
  • võtta sõrmejälgi;
  • sind pildistada (menetlusdokumentide jaoks);
  • kutsuda vajadusel meditsiinilist abi. Korrakaitseasutuse nõudel peab arst kirjeldama isiku tervislikku seisundit;
  • koostada kinnipidamisprotokolli;
  • kontrollida sinu asju sinu juuresolekul. Sul on õigus viibida asja kontrollimisel juures. Kui sa ei ole asja kontrollimisel juures, võid määrata täiskasvanu, kel on õigus asja kontrollimise juures viibida. Korrakaitseasutus (nt politsei) võib uurida asja sinu juuresolekuta, kui see on vajalik otsese ohu välistamiseks või sina või sinu poolt määratud isik takistab tahtlikult seaduslikku uurimist;
  • küsida küsimusi, või vajadusel läbi viia sinu dokumentide, sinu asjade ja/või sinu enda ekspertiisi, selleks et selgitada isikusamasust ja sinu kodakondsust;
  • kinni pidada sinu dokumente ja/või asju, et läbi viia ekspertiisi. Sellise tegevuse kohta tuleb koostada protokoll ja kõik sinu asjad tuleb sulle tagastada, kui sind maalt välja saadetakse;
  • läbi vaadata sind, kaasa arvatud sinu keha, kehaõõnsusi, riideid, või eset sinu riiete sees või kehal kantuna, kui see on vajalik ja põhineb seadusel. Sind vaatab läbi sinuga samast soost korrakaitseasutuse ametnik, tema puudumisel tervishoiutöötaja. Kui see on vajalik kohese tõsise ohu vastu võitlemiseks, võib sind läbi vaadata korrakaitseasutuse ametnik, kes ei ole sinuga samast soost. Sind viiakse arsti juurde läbivaatusteks, mis nõuavad meditsiinilist protseduuri ja seda võib läbi viia vaid tervishoiutöötaja.

Kohtlemine

Piirivalvetöötajad või politseinikud peavad kohtlema sind seda kõike tehes austusega. Näiteks ei või nad sulle füüsiliselt ega verbaalselt viga teha, et sa annaksid informatsiooni, nad peavad kutsuma arsti, kui oled vigastatud jne. Võib juhtuda, et politseinikel või piirivalvetöötajatel on vaja kasutada jõudu sinu ohjeldamiseks, kui paned kinnipidamisele vastu. Kuid nad ei tohi kasutada rohkem jõudu, kui on vaja, et sind koostööd tegema panna, ja see peab lõppema, kui oled alla andnud või maha rahunenud.

Milliseid inimõigusrikkumisi võib esineda?

Ebainimlik ja alandav kohtlemine

Halva kohtlemise tulemuseks kinnipidamise vältel võib olla inimõiguste rikkumine, nagu näiteks ebainimlik ja alandav kohtlemine. Kui sind on kinni peetud, võid end tunda eriti haavatavana, kuna oled ametivõimude kontrolli all ega saa lahkuda. Kui sind sellises olukorras füüsiliselt väärkoheldakse, võib selle tagajärjeks olla mitte vaid füüsiline valu ja piin, aga ka suur psühholoogiline mõju.

Kuid mitte kõigi olukordade tagajärjeks ei ole inimõiguste rikkumine. Mõju, mis on sellisel kohtlemisel sinu füüsilisele ja vaimsele seisundile, peab ulatuma teatud tõsidusastmeni, et see oleks sinu õiguste rikkumine. Hinnates seda, kas sind on koheldud ebainimlikult ja alandavalt, võetakse arvesse selliseid asjaolusid nagu väärkohtlemise kestust, selle füüsilist ja psühholoogilist mõju, sinu vanust, sugu ja tervislikku seisundit. Et väärkohtlemist piinamiseks lugeda, peavad teod olema iseäranis tõsised ja julmad ning põhjustama ränki kannatusi. Loe lisaks, kuidas hinnata, kas sinu õigusi on rikutud. 

Õigus elule

Kui piirivalvetöötajad kasutavad liigset ja põhjendamatut jõudu, mille tagajärjeks on kinnipeetava elu kaotus, võib selle tagajärjeks olla õiguse elule rikkumine.

Loe lisaks, kuidas hinnata, kas sinu õigusi on rikutud. 

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm