Võid volinikule avaldusele esitada kui arvad, et sind on diskrimineeritud sinu soo, perekondlike kohustuste täitmise, lapsevanemaks olemise, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, ning töösuhtes ja hariduses ka usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, sotsiaalse seisundi tõttu või seetõttu, et esindad töötajate huvisid, kuulud töötajate ühingusse, täidad kaitseväeteenistuse kohustust, töötad osalise tööajaga või teed renditööd.
Samuti võid diskrimineerimisasjades voliniku poole pöörduda, kui oled Eestis töötav Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige.
Samas on mõned tingimused, mida pead enne avalduse esitamist arvesse võtma:
Soolise võrdõiguslikkuse seadus annab laia soo alustel põhineva kaitseala. Võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise tööhõives, hariduses, sotsiaalkaitses, sealhulgas sotsiaalkindlustuses ja tervishoius ning erisoodustustes, samuti ka juurdepääsul ja varustamisel avalikkusele kättesaadavate kaupade ja teenustega, sealhulgas eluasemega. Võrdse kohtlemise seadusega ette kirjutatud alused on rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärvus, usutunnistus või muud veendumused, vanus, puue või seksuaalne sättumus, töösuhtes ka sotsiaalse seisund, töötajate huvide esindamine, töötajate ühingusse kuulumine, kaitseväeteenistuse kohustus, osalise tööajaga töötamine või renditöötajana töötamine. Euroopa Liidu kodaniku seadus kaitseb Eestis töötavad Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid.
Samas tuleb tähele panna, et kaitse erinevatele vähemusgruppidele on võrdse kohtlemise seaduses erineva ulatusega.
näide Volinik ei saa anda arvamust avalikkusele kättesaadavate teenuste osutamisel puude tõttu diskrimineerimise juhtumistes, kuna volinikul puudub selleks pädevus.