Allikad

• Inimõiguste ülddeklaratsiooni

  Artikkel 26

  1. Igaühel on õigus saada haridust. Haridus peab vähemalt alg- ja üldhariduse ulatuses olema tasuta. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peavad olema üldkättesaadavad, kõrgharidus peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile igaühe võimete kohaselt.
  2. Haridus peab olema suunatud isiksuse täielikule arendamisele ning inimõigustest ja põhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele mõistmisele, sallivusele ja sõprusele kõigi rahvaste, rasside ja usurühmade vahel ning edendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu säilitamisel.
  3. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.

  • Dokumendi lugemine
• Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti

  Artiklid 13–14

  Artikkel 13

  1. Käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnustavad iga inimese õigust haridusele. Nad on ühel arvamusel, et haridus peab tagama iga inimisiku täieliku arengu, looma väärikustunde, tugevdama lugupidamist inimese õiguste ja põhivabaduste vastu. Nad on ühel arvamusel, et haridus peab andma kõigile võimaluse olla vaba ühiskonna kasulikuks liikmeks, soodustama vastastikust mõistmist, sallivust ja sõprust kõigi rahvaste ja rasside, etniliste ja religioossete gruppide vahel ja kaasa aitama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tööle rahu kindlustamisel.

  2. Käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnistavad, et selle õiguse täielikuks teostamiseks:

  a) peab algharidus olema kõigile kohustuslik ja tasuta;

  b) keskharidus tema mitmesugustes vormides, kaasa arvatud kutsealane tehniline keskharidus, peab olema avalik ja kõigi abinõude, sealhulgas tasuta hariduse järkjärgulise sisseseadmise teel kättesaadavaks muudetud;

  c) kõrgharidus peab olema kõigile, vastavalt igaühe võimetele, ühtviisi kättesaadav. Selleks tuleb rakendada kõiki vajalikke abinõusid, kaasa arvatud tasuta hariduse järkjärguline sisseseadmine;

  d) võimalust mööda tuleb edendada või intensiivistada elementaarhariduse andmist neile, kes pole läbi teinud või lõpetanud oma alghariduse täielikku kursust;

  e) peab aktiivselt arendama kõigi astmete koolivõrku, kehtestama rahuldava stipendiumide süsteemi ja pidevalt parandama õpetajate materiaalseid tingimusi.

  3. Käesolevast paktist osavõtvad riigid kohustuvad austama vanemate ja vastavatel juhtudel seaduslike hooldajate vabadust valida oma lastele nii riigivõimude poolt asutatud koole kui ka teisi koole, mis vastavad tollele hariduse miinimumnõudele, mida riik võib määrata või kinnitada, ning tagada oma laste usuline ja kõlbeline kasvatus vastavalt omaenda veendumustele.

  4. Käesoleva artikli ühtki osa ei tohi tõlgendada kui üksikisikute ja asutuste õiguste vähendamist luua õppeasutusi ja juhtida neid tingimusel, et peetakse kinni käesoleva artikli 1. punktis esitatud printsiipidest ning nõudmisest, et haridus, mida niisugustes õppeasutustes antakse, vastaks sellele nõudmiste miinimumile, mida võib kindlaks määrata riik.

  Artikkel 14

  Iga käesolevast paktist osavõttev riik, kes osavõtjate hulka astumise ajaks pole emamaal või teistel tema jurisdiktsiooni all olevatel territooriumidel kehtestanud kohustuslikku tasuta algharidust, kohustub kahe aasta jooksul välja töötama ja vastu võtma üksikasjaliku abinõude plaani selleks, et järk-järgult — mõistliku tähtaja jooksul, mis peab olema näidatud selles plaanis — ellu viia kohustuslik tasuta üldharidus.

  • Dokumendi lugemine
• Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli

  Artikkel 2

  Kedagi ei või jätta ilma õigusest haridusele. Endale võetud mis tahes haridus- ja õpetamisfunktsioone täites peab riik austama vanemate õigust võimaldada lastele oma usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus.

  • Dokumendi lugemine
• Lapse õiguste konventsiooni

  Artiklid 28–29

  Artikkel 28

  1. Osalisriigid tunnustavad lapse õigust haridusele. Pidades silmas selle õiguse järjekindlat elluviimist ja lähtudes võrdsete võimaluste printsiibist, nemad omalt poolt: 

  a) teevad alghariduse kõigile kohustuslikuks ja tasuta kättesaadavaks; 

  b) soodustavad keskhariduse eri vormide arendamist, kaasa arvatud üld- ja kutseharidus, tehes need igale lapsele kättesaadavaks, ning rakendavad selliseid abinõusid, nagu tasuta hariduse juurutamine ja vajaduse korral rahalise abi andmine; 

  c) teevad kõrghariduse kõikide vastavate vahenditega kättesaadavaks kõigile vastavalt nende võimetele; 

  d) teevad hariduse ja erialase ettevalmistamise informatsiooni ja juhendmaterjalid kättesaadavaks kõigile lastele; 

  e) rakendavad meetmeid, mis tagaksid korrapärase koolikohustuse täitmise ja väljalangevuse vähendamise.

  02.08.2016 09:47

  Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „korrapärase” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

  2. Osalisriigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et distsipliin koolis vastaks lapse inimväärikusele ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga.

  3. Osalisriigid arendavad rahvusvahelist koostööd haridusküsimustes ja aitavad sellele kaasa, pidades eelkõige silmas harimatuse ja kirjaoskamatuse likvideerimist kogu maailmas, ning hõlbustavad juurdepääsu teduslikele ja tehnilistele teadmistele ning tänapäeva õpetamismeetoditele. Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi.

  Artikkel 29

  1. Osalisriigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud: 

  a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele; 

  b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; 

  c) austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu; 

  d) lapse ettevalmistamisele vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas mõistmise, rahu, sallivuse, sugude vahelise võrdsuse, kõikide rahvaste vahelise sõpruse, etniliste, rahvuslike ja usuliste rühmituste ja põliselanike rühmituste vahelise sõpruse vaimus; 

  e) looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamisele.

  2. Ükski käesoleva artikli ega 28. artikli lõige ei ole tõlgendatav sekkumisena isiksuse vabadusse ja nende organite tegevusse, kes loovad ja juhivad haridusasutusi ning kes järgivad alati selle artikli 1. lõikes esitatud printsiipide täitmist ning jälgivad, et niisugustes haridusasutustes antud haridus vastaks riigis kehtestatud miinimumtasemele.

  • Dokumendi lugemine