Mis on õigus haridusele?
See õigus tagab, et igal inimesel on juurdepääs haridusele. Seetõttu peetakse haridust tähtsaks elemendiks, mis toetab inimese iseloomu arenemist ja tema üldist arengut. See õigus võimaldab lapsevanematel valida oma lastele haridus isiklike kultuuriliste, usuliste, moraalsete ja muude eelistuste alusel. Samuti annab see füüsilistele ja juriidilistele isikutele õiguse asutada haridusasutusi.
Kes seda õigust kaitseb?
Peamine inimõiguste tagaja on riik. Riigi kohustused saab jagada kolmeks.
- Kohustus austada tähendab, et riik ei tohi seda õigust piirata, vältides seda takistavaid meetmeid.
- Kohustus kaitsta tähendab, et riik peab võtma meetmeid vältimaks, et kolmandad isikud ei saa õigust rikkuda.
- Kohustus täita tähendab, et riik peab aitama inimestel seda õigust kasutada.
Riik on kohustatud ka tagama, et järgitakse järgmist nelja põhinõuet.
Kättesaadavus
Kõigile tuleb tagada koht haridusasutuses. See hõlmab ka praktilisi asju, nagu piisav arv hooneid, õpetajaid, materjale, raamatukogusid jne.
Juurdepääsetavus
Riik peab eemaldama kõik tõkked, mis takistavad juurdepääsu haridusele. Haridus peab olema kõigile diskrimineerimiseta juurdepääsetav füüsiliselt (turvalises kauguses) ja majanduslikult (kõigile taskukohane). Riik peab tagama, et kõikidel koolikohustusega lastel on juurdepääs tasuta haridusele (see ei hõlma kesk- ja kõrgkoole).
Vastuvõetavus
Vanemad peavad olema võimelised valima oma lastele haridusasutuse ilma, et riik valimisse sekkuks. Hariduse vorm ja sisu peavad olema sobivad, see tähendab, et haridus peab olema asjakohane, kultuuriliselt sobiv ja kvaliteetne.
Kohanemine
Haridus peab olema paindlik ja kohandatav selle sõna laiemas tähenduses. Ühiskond, normid, uskumused ja traditsioonid muutuvad ning haridus peaks vastama sellistele muutustele.
Õiguse rahvusvaheline tunnustamine
1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioon on ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud esimene dokument, milles on põhjalik inimõiguste nimekiri. Juba sel ajal teadsid riigid, et haridus on inimõigus. Deklaratsiooni artikli 26 lõikes 2 on kirjas:
Haridus peab olema suunatud isiksuse täielikule arendamisele ning inimõigustest ja põhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele mõistmisele, sallivusele ja sõprusele kõigi rahvaste, rasside ja usurühmade vahel ning edendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu säilitamisel.
Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee rõhutas samuti selle õiguse kahetist olemust:
Haridus on nii ise inimõigus kui ka asendamatu teiste inimõiguste tagamises. [...] Haridust peetakse järjest enam üheks parimaks rahaliseks investeeringuks, mida riigid saavad teha.