Mis on tõhus õiguskaitsevahend?
Sõna „õiguskaitsevahend“ tähendab meetodit probleemi või erimeelsuse õiguslikuks lahendamiseks. Teisisõnu on tegemist hüvitisega, mida on võimalik saada isikutel, kelle õigusi on rikutud.
Tõhus õiguskaitsevahend peab olema piisav, kättesaadav ja mõistlikult kiire.
Tõhusate õiguskaitsevahendite näitena võib tuua põhjaliku ja tõhusa uurimise, kompensatsiooni, inimõiguseid rikkuva õigusakti tühistamise või süüteo eest vastutavate isikute karistamise.
Märkus Tõhusate õiguskaitsevahendite loetelu ei ole ammendav – need olenevad iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Oluline on see, et tõhus õiguskaitsevahend pakuks piisavat kergendust isikule, kes on õiguste rikkumise tõttu kannatanud.
Kes seda õigust kaitseb?
Kuna riik on inimõiguste peamine tagaja, on riigiasutuste ülesanne tagada, et isikud, kelle õigusi ei ole austatud, saaksid esitada kaebuse avaliku sektori asutustele ja kohtutele ning kasutada asjakohast õiguskaitsevahendit. Õigus ei hõlma siiski konkreetset õiguskaitsevahendit – riik võib otsustada, milline õiguskaitsevahend sobib kõige paremini.
Märkus Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile on sageli seotud materiaalsete õigustega: õigusega elule, piinamise ning ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise keeluga, õigusega vabadusele ja turvalisusele, õiglasele kohtumõistmisele jne.
Õiguse rahvusvaheline tunnustamine
Ilma õiguseta tõhusale õiguskaitsevahendile on võimatu teisi inimõigusi täiel määral rakendada. Kuigi kõiki rikkumisi ei saa ära hoida, tuleb need kõik asjakohaselt heastada.
Esimese inimõiguseid määratleva dokumendi, 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 8 on sätestatud järgmine.
Igal inimesel on temale konstitutsiooniga või seadusega tagatud põhiõiguste rikkumise korral õigus efektiivsele õiguste ennistamisele kompetentsete rahvuskohtute kaudu.
See õigus on sätestatud ka kõigis olulisemates rahvusvahelistes ja piirkondlikes inimõiguste konventsioonides.