Õigus suhelda

Vanglas olles peaks sul olema võimalik hoida suhteid oma perekonna ja teiste inimestega nii normaalselt kui võimalik. See sisaldab sinu õigust nendega kokku saada nii palju kordi, kui see on põhjendatult vajalik, et nendega suhteid säilitada. Vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada sinu kontakti oma perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida sotsiaalsete sidemete katkemist.

Nende kokkusaamiste käigus peaksid saama rääkida oma perekonnaliikmetega otse, ilma eraldava seinata teie vahel. Sul peaks olema võimalus olla oma perekonnaliikmetega füüsilises kontaktis (näiteks kallistada või kätt hoida) isegi lühiajalistel kokkusaamiste käigus. 

Kes on perekond?

Eesti seaduste kohaselt on perekonnaliikmed sinu:

  • vanemad
  • abikaasa
  • lapsed (kaasa arvatud võõraslapsed ja kasulapsed)
  • lapsendajad
  • õed-vennad
  • vanavanemad
  • lapselapsed
  • lapsendatav
  • võõrasvanemad
  • kasuvanemad

Sinu elukaaslane, kellega oled koos elanud, või kellega teil on koos lapsed, on samuti perekonnaliikmete hulka arvatud.

Kokkusaamiste sagedus ja kestus

Eestis on kahte liiki kokkusaamisi, mis on lubatud sinu perekonnaliikmete ja muude sugulastega – lühiajalised kokkusaamised (kuni 3 tundi) ja pikaajalised kokkusaamised (kuni 48 tundi).

Kokkusaamiste sagedus ja kestus sõltub sellest, millist liiki vanglas oled ja kohtuotsuse täitmise režiimi tasemest. Sulle võivad olla lubatud ka lühiajalised kokkusaamised isikutega, kes ei ole sinu perekonnaliikmed.

Sulle on lubatud vähemalt üks lühiajaline kokkusaamine kuus järelevalve all oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vangla juhtkonnal põhjendatud kahtlusi.

Sulle võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatava, võõrasvanema või kasuvanema, võõraslapse või kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et teil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust. Pikaajaline kokkusaamine tähendab, et sinul ja külastajal võimaldatakse 24 tunni jooksul koos olla ilma pideva järelevalveta vangla selleks ettenähtud ruumides. Sinu pikaajalise kokkusaamise avalduse läbivaatamisel võib vangla teenistuse ametnik põhjendatud juhtudel pikendada pikaajalise kokkusaamise kestust kuni kolme päevani, tingimusel, et see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ja sinu käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea.

Kui sind peetakse kinni arestimajas, on sulle lubatud üks järelevalve all toimuv lühiajaline kokkusaamine nädalas oma perekonnaliikmete või muude isikutega. Distsiplinaarkinnipidamist kandvatele kaitseväelastele ei võimaldata järelevalve all toimuvaid lühiajalisi kokkusaamisi. Kokkusaamise kestus on kuni kaks tundi. Kokkusaamiste kord sätestatakse arestimaja sisekorraeeskirjades.

Kui viibid vahi all, lubatakse sulle lühiajalisi kokkusaamisi isiklike, õiguslike või kaubandushuvides asjades, kus vahi all viibiv isik ei saa asju ajada kolmandate isikute kaudu. Kui oled välisriigi kodanik, on sul piiramatu õigus kokkusaamisteks oma kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötajatega. Võid kokku saada vanglateenistuse ametniku juuresolekul, kellel on õigus kokkusaamine katkestada või koheselt lõpetada, kui kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Kokkusaamise kestus ja konkreetne kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Kuid sul ei ole õigust pikaajalisteks kokkusaamisteks.

Piirangud ja järelevalve

Iga piirang (nagu näiteks kokkusaamiste arv, kestus või jälgimise meetodid) peab olema seadusega lubatud, põhjendatud ja ajaliselt piiratud.

Eesti seadused lubavad vanglas  kokkusaamisi piirata, kuid ainult turvalisuse põhjustel või distsiplinaarkaristusena. Salvestada tuleb individuaalne otsus piirangu kohta. Vajadus piiranguteks peaks olema põhjendatud, individuaalsel alusel hinnatud ja käima konkreetselt sinu juhtumi kohta. Piirangud ei või olla rangemad, kui vajalik sinu individuaalses olukorras.

oluline Vangla juhtkond ei või keelata sul üldse oma perekonnaga kohtumast.

Eesti seadused lubavad vangla juhtkonnal sinu kokkusaamisi järelevalvata, kuid ainult siis, kui on turvalisuse küsimusi, kui külastaja seda palub, või kui on teisi põhjendatud põhjusi. Neid põhjusi tuleb üksikasjalikult hinnata ja need peavad käima konkreetselt sinu juhtumi kohta. Järelevalve taseme kohta tuleks teha individuaalne otsus. Vangla juhtkond peaks valima kõige vähem piirava järelevalvemeetodi, mis on sinu olukorras tõhus.

näide Näiteks on hääletu videojälgimine vähem piirav, kui kokkusaamiste ruumis viibiv valvur. 

Kui sind on pandud distsiplinaarkaristuse teenimiseks kartserisse, ei ole lühiajalised kokkusaamised sulle lubatud. 

Kui viibid vangla vastuvõtuosakonnas, avavanglas, või kannad kartseris distsiplinaarkaristust, ei ole pikaajalised kokkusaamised sulle lubatud. Pikaajaliste kokkusaamiste kord ja sagedus ning kokkusaamistel lubatud esemete nimekiri on sätestatud vangla sisekorraeeskirjades.

Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?

Kui sinu kokkusaamisi piiratakse ja jälgitakse ebaseaduslikult, nimelt olukordades, mis ei ole seadusega lubatud, kui piirangud ei ole vajalikud või on sinu puhul liiga ranged, võib selle tulemuseks olla sinu privaatsuse ja perekonnaelu rikkumine.

Kui vangla juht on keelanud sulle kokkusaamise või rakendanud ebaseaduslikke jälgimise meetodeid, peaksid kaebama Vanglate Ameti juhile. Loe lisaks selle kohta, kuidas kaevata.

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm