Ajakirjanikel on õigus mitte avaldada oma allikaid.
Õigus mitte paljastada ajakirjandusallikaid
Ajakirjandusallikate kaitse on üks ajakirjanike põhiõigustest, mis võimaldavad neil kasutada oma väljendusvabadust ja täita oma rolli „avalikkuse vahikoerana“.
Ilma selle kaitseta võivad ajakirjanike allikad hoiduda aitamast neil oma rolli täita. Ajakirjanikel on see õigus hoolimata sellest, kas nende allikad said selle teabe seaduslikult või mitte.
Õigus mitte paljastada oma allikaid kaitseb ajakirjanikke mitte vaid kindlate käskude eest oma allikate nimesid paljastada, aga ka politsei või mõne muu avaliku võimu tegude eest, mis võivad viia allika identifitseerimiseni.
näide Politsei ei saa nõuda ajakirjanikku esitama dokumente, mis sisaldavad vihjet allika identifitseerimisele, pealt kuulata ajakirjaniku telefonikõnesid või läbi otsida tema kodu ja andmesalvestusvahendeid.
Kuid ajakirjandusallikate saladus ei ole absoluutne ja seda võib erandlikel asjaoludel piirata.
Piirangud
Ajakirjanikult võidakse nõuda oma allikate paljastamist vaid erandlikel asjaoludel, kui seda on vaja elulise huvi kaitsmiseks. Näiteks vajadus kaitsta isikut [allikas], kes lekitas ettevõtte konfidentsiaalset äriplaani või teavet äärmiselt tundlikus kriminaalasjas, ei oleks automaatselt ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks ajakirjandusallika avaldamist.
Igat sekkumist ajakirjandusallikate saladusse tuleb kohelda äärmise ettevaatlikkusega. Paigas peaksid olema piisavad õiguslikud tagatised, mis hoiaksid ametivõime selliseid erandeid ärakasutamast.
Kriminaalmenetluse ajal võib prokuratuur paluda isikutel, kes töötlevad infot ajakirjanduslikel eesmärkidel, avaldada seda infot eeluurimiskohtuniku otsuse või peale kõigi osalevate huvide põhjalikku kaalutlemist tehtud kohtumääruse alusel. Oma otsust tehes peaks kohtunik arvesse võtma sellised faktoreid, nagu:
- kas nõutud info on seotud tõsise kuriteoga, mis on karistatav vähemalt kaheksaaastase vangistusega, ja kas allika kohta käiva info andmine on avalikkuse huvides
- kas täideviija avastamiseks ei ole teisi mooduseid (allikaid)
Kohtunik oma otsuses peab selgitama, miks allika avalikustamise huvi kaalub üles ajakirjaniku väljendusvabaduse ja nende allikate saladuse õiguse.
Kuidas kaevata
Kui arvad, et eeluurimiskohtuniku või kohtuniku otsus allikas avaldada on ebaproportsionaalne ja ei taskaalusta kõiki kaasatud huve, peaksid esitama kaebuse prokuratuurile või Riigiprokuratuurile, kui otsus väljastati enne, kui koostati süüdistusakt. Prokuratuur või Riigiprokuratuur peaksid kaebuse läbi vaatama 30 päeva jooksul selle kättesaamisest. Kui sa ei nõustu Riigiprokuratuuri otsusega, võib edasi kaevata eeluurimiskohtunikule, kes otsuse heaks kiitis. Eeluurimiskohtuniku otsus on lõplik.