Eestis on kinnipidamise alused ja menetluskord selgitatud kriminaalmenetluse seadustikus. Kuid oluline on ka see, et politsei ei kasutaks neid aluseid valesti. Näiteks, kui politsei teab, et sa ei pannud kuritegu toime, kuid tahab siiski sinult informatsiooni õngitseda ja peavad sind selle pärast kinni.

Selleks, et hinnata seda, kas sinu kinnipidamine võib rikkuda sinu inimõigusi, nimelt, sinu õigust vabadusele ja turvalisusele, peaksid tähelepanu pöörama järgmistele nõuetele:

• Kinnipidamine peab vastama kriminaalmenetluse seadustikus kirjeldatud alustele.

• Politseil peab olema põhjendatud kahtlus, et panid toime kuriteo. Põhjendatud kahtlus tähendab, et politseil on juba teavet, mis rahuldaks objektiivset vaatlejat, et oled võinud kuritegu sooritada. Objektiivne vaatleja on näiteks keegi, kes ei ole sinu sugulane ja ei ole sinu kaitsmisest huvitatud.

• Kinnipidamist tuleb teostada vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus kirjeldatud menetluskorrale.

• Politseil või muul volitatud ametkonnal peab olema kavatsus sind kahtlustatud kuriteo eest kohtu alla anda. Kui neil sellist kavatsust ei ole, ei või nad sind kinni pidada.

• Kinnipidamise protokoll peab selgelt ära tooma millisel alusel sind kinni peetakse ja miks.

• Politsei või muud ametnikud ei või sind pettusega alla andma meelitada. Näiteks ei või nad sind politseijaoskonda kutsuda mõnel teisel põhjusel ja siis sind kinni pidada kuriteo tõttu.

• Kinnipidamine peab olema tõeliselt vajalik. Näiteks, kui keegi saadakse kätte poest mobiiltelefoni varastamise hetkel ja see isik jookseks minema, kui teda kinni ei peetaks ja teda oleks hiljem võimatu leida.

• Sind tuleb hoida kohas, mis on mõeldud kuriteos kahtlustavate isikute kinnipidamiseks. Eestis tuleks sind hoida spetsiaalselt kohaldatud politsei ruumides – ajutises kinnipidamiskohas.