Paljudel juhtudel eeldab vägivaldsest suhtest lahkumine erinevate tsiviilvaidluste lahendamist. Samal ajal lähenemiskeelu taotlemisega saab kannatanu esitada maakohtu kaudu tsiviilhagi, et lahendada vaidlused lahutuse, laste hooldusõiguse ja teiste küsmustega seoses.
Vaidluste liigid
Lähenemiskeeldu võib taotleda tsiviilkohtumenetluse ajal, kui üks pool on teise poole vastu hagi esitanud. Näiteks võib ohver perekonnaseaduses sätestatud juhtudel esitada hagi abielulahutuse või elatise nõudega. Hagi võib esitada ka varalise või mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nendel juhtudel võidakse sama menetluse ajal koos teiste nõuetega taotleda ka lähenemiskeeldu.
Keeldu võidakse kohaldada ka hagita menetlustes. Perekonnaasjad, mida lahendatakse hagita menetluses, on näiteks vanema õiguste määramine lapse suhtes, sealhulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad).
Esialgne õiguskaitse
Kui on vaja viivitamatut sekkumist ja menetluse lõppu ei ole võimalik oodata, võib kohus tsiviilkohtumenetluses ajutise lähenemiskeelu määrata menetluse alguses, kuid ainult nii kauaks, kuni kohus lõplikult otsustab, kas ja millise sisuga lähenemiskeelu seadmine on põhjendatud. Hagita menetluse korral toimub sellise ajutise lähenemiskeelu seadmine esialgse õiguskaitse raames, vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Ka hagimenetluses on võimalik seada lähenemiskeeld juba enne vaidluse lõplikku lahendamist.