Ajutine lähenemiskeeld

Lähisuhtevägivalla korral on ajutise lähenemiskeelu kohaldamine kiireim viis ohvri elu, tervise, vabaduse või rahu vastu suunatud vägivalla jätkumise vältimiseks. Ajutist lähenemiskeeldu saab kohaldada käimasolevas kriminaalmenetluses tingimusel, et kannatanu taotleb ajutise lähenemiskeelu kohaldamist või annab vähemalt kirjaliku nõusoleku. Kannatanu nõusolekul esitab prokurör kohtule ajutise lähenemiskeelu taotluse. Kui konkreetses kriminaalasjas puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks, teavitatakse ohvrit õigusest taotleda lähenemiskeeldu tsiviilkohtumenetluses.

Kiireloomuline lähenemiskeeld

Edasilükkamatul juhul võib lähenemiskeelu kehtestada prokuratuuri määrusega ning sõltumata kannatanu nõusolekust. Sellisel juhul peab prokuratuur lähenemiskeelu kehtestamisest teatama kahe tööpäeva jooksul kohtule, kes otsustab kannatanu nõusolekut arvesse võttes lähenemiskeelu lubatavaks tunnistamise.

Lähenemiskeeld süüdimõistetule

Lisaks ajutisele lähenemiskeelule on võimalik kurjategijale kehtestada lähenemiskeeld koos kuriteo eest määratud karistusega. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule võib kohus kannatanu taotlusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus võib kohaldada lähenemiskeeldu koos elektroonilise valvega kuni kaksteist kuud.

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm