Lähenemiskeelu täpse sisu määrab kohus. Kohus võib näiteks otsustada, et vägivallatseja ei tohi:

  • viibida kaitset vajava isiku läheduses
  • viibida hoone läheduses, kus kaitset vajav isik elab, õpib, töötab või muul põhjusel sageli viibib

Otsustades, kuivõrd vägivallatseja peab kaitset vajavat isikut vältima, võtab kohus arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja üksikjuhtumi asjaolusid. Näiteks võib kohus otsustada, et keelu saaja peab hoiduma 100 meetri kaugusele kaitset vajavast isikust, avalikes kohtades 50 meetrit ja ühistranspordis 1 meeter. Üksikutel juhtudel võib lähenemiskeeluga sätestatud vahemaa olla ka pikem kui 100 meetrit. Lähenemiskeelu võib määrata ka selliselt, et on keelatud viibida kaitset vajava isiku eluruumis, töökohal, koolis, lasteaias, huviringis või selle läheduses.

Sageli ei piisa isiku õiguste kaitsmiseks ja turvalisuse tagamiseks füüsilise juurdepääsu piiramisest, vaid on vaja reguleerida ka suhtlemist. Kohus võib keelata vägivallatsejal pöörduda kaitset vajava isiku poole nii otse kui ka kõigi sidevahendite kaudu (telefon, post, e-post, sotsiaalmeedia jne).

Kui vägivallatseja ja kaitset vajav isik jagavad ühist kodu, võib olla vajalik ka eluaseme kasutustingimuste reguleerimine kohtu poolt.

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm