Menetluse mõistlik pikkus sõltub iga kohtuasja asjaoludest. Tegemaks kindlaks, kas kohus (või riik üldiselt) võib olla süüdi sinu asja lahendamisel liigse aja veetmises, tuleb arvesse võtta:

• sinu kohtuasja keerukust
• sinu enda käitumist ja teise poole teguviise
• kohtu ja riigiasutuste käitumist
• mis selles kohtuasjaga kaalul on

näide Kui poevarguses süüdistatud isik teeb koostööd, ei oleks mõistlik, kui uurimine võtaks aega paar aastat. Kuid keerulise narkokaubanduse asja läbivaatamine, kuhu on kaasatud mitmeid osalisi, kes kasutavad aktiivselt oma õigust edasi kaevata erinevaid menetlusotsuseid, võib mõistlikult võtta aega mitu aastat. 

Sinu menetluse pikkust tuleks mõõta kõiki menetluse etappe arvestades. See sisaldab esimese astme kohut ning ka apellatsiooni- ja kassatsioonikohut, kui need on asja kaasatud. Seega, kui just menetluse ei ole juba selgelt ja ilmselt ebamõistliku pikkusega menetluse ajal, peavad istungid kõigis astmetes olema lõppenud enne hindamist, kas menetlus on kestnud liiga kaua.

Tavaliselt ei ole lubatud pikad ajavahemikud, mil asjas midagi ei toimu.

Tavaliselt ei saa kohut süüdistada sinu käitumise või teise poole tegevuse eest, nagu näiteks istungitele mitteilmumine või nn viivitustaktika kasutamise eest (erinevate palvete tegemine ilma põhjenduseta). Ent kui vaid üks pool viivitab menetlust, peab kohus kasutama oma võimu tagamaks tõhus edasiliikumine.

Kohtunike sage vahetumine või nende liigne töökoormus ei tohiks samuti olla ettekäändeks liigsete viivituste ees sinu asjas.

Kohtu esimees vastutab oma kohtus olevate asjade õigeaegse läbivaatamise eest. Kui usud, et sinu asjaga tegeletakse hooletult ja see on mõistliku tähtaja ületamise ohus, võid esitada avalduse kohtu esimehele.

Kui sinu menetluse pikkus on olnud ebamõistlik ja sind mõisteti selle lõpus süüdi, võib kohus vähendada sellise rikkumise pärast sinu karistust. Kui usud, et sinu menetlus on olnud ebamõistlikult pikk, võid paluda kohut seda menetluse lõpus arvesse võtta.