Vara kaitse

Mis on vara kaitse?

Vara on lihtsustatult öeldes objekt(id), mis kuulub/kuuluvad kellelegi.

Vara kaitse on reegel, mis tagab, et igal inimesel on õigus omada vara ja seda ei tohi temalt ära võtta.

Märkus Selles reeglis ei piirdu vara ainult füüsiliste asjadega ning hõlmab näiteks ka ettevõtte aktsiaid, intellektuaalomandit (näiteks kaubamärke) ja sotsiaalkindlustushüvitisi. Mõnel juhul võib varaks ehk omandiks lugeda ka isiku kutsealast tegevust (nt meditsiini- või õigusvaldkonnas).

Kas vara äravõtmine saab olla õigustatud?

Jah, see õigus ei ole absoluutne. Isiku vara võib ära võtta avalikes huvides ja kooskõlas seadusega.

Õigustatud avalike huvide hulka kuuluvad:

  • suurema sotsiaalse õigluse tagamine inimeste kodudes;
  • maa- ja linna arengukavade vastuvõtmine;
  • massilise kodutuse vältimine;
  • uimastikaubanduse ja salakaubaveo vastu võitlemine;
  • maksudest kõrvalehoidmise vältimine.

Loetelu ei ole ammendav. See, kas avalik huvi on õigustatud või mitte, tehakse iga juhtumi puhul eraldi selgeks.

Isegi kui vara võetakse ära avalikes huvides, peab see olema proportsionaalne. See tähendab, et meede peab vastama eesmärgile ega tohi ületada selle saavutamiseks vajalikku. Sellistel juhtudel on riik tavaliselt kohustatud maksma mõjutatud omanikule hüvitist. Hüvitise täpne summa selgitatakse välja iga juhtumi puhul eraldi – see ei ole alati vara täielik turuväärtus.

Näide Kohtuasjas Tre Traktörer Aktiebolag vs. Rootsi võtsid ametiasutused hagejalt (restorani haldavalt äriühingult) ära õlle, veini ja mitmesuguste alkohoolsete jookide serveerimise litsentsi halva majanduse ja puuduliku raamatupidamistegevuse tõttu. Kohus leidis, et omandiõigust ei ole rikutud, sest meetmed teenisid avalikku huvi – alkoholi tarbimise ja kuritarvitamise piiramist.

Kes seda õigust kaitseb?

Kuna peamine inimõiguste tagaja on riik, peab ta tagama vara kaitse.

Riigi kohustused jaotuvad negatiivseteks (kohustus mitte teha) ja positiivseks (kohustus teha).

Negatiivne kohustus nõuab, et riik ei sekkuks sellesse õigusesse ebaseaduslikult.

Positiivsete kohustuste hulka kuulub selliste õigusmehhanismide loomine, mis võimaldavad austada omandiõigust ja rakendada rikkumiste korral piisavaid õiguskaitsevahendeid.

Õiguse rahvusvaheline tunnustamine

Õigus omada vara on tihedalt seotud isikuvabadusega. Sõdade ajal ei võeta ohvritelt mitte ainult nende elu, vaid eelkõige vara. Inimõiguste austamine hõlmab seega ka austust selle vastu, mis inimesele kuulub.

Esimese inimõiguseid määratleva dokumendi, 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 17 on sätestatud järgmine.

1. Igal inimesel on õigus vara omamisele nii üksikult kui ka teistega koos.
2. Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ära võtta.

See õigus sisaldub ka Euroopa inimõiguste konventsiooni protokollis nr 1, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja muudes rahvusvahelistes konventsioonides.

Märkus Seda õigust ei ole sõnaselgelt märgitud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ega majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis.

Kontekstis

Allikad

Viimati uuendatud 21/03/2024