Meedia eriõiguste, -vabaduste ja –kaitsega kaasnevad erikohustused ja vastutus.
Meediale antakse rohkem vabadust vaid siis, kui nad toimivad heas usus, nende kajastus põhineb täpsetel asjaoludel ja nad annavad usaldusväärset ja täpset teavet, mis järgib ajakirjanduse eetilisi standardeid.
Selles osas võid lugeda meedia kohustusest:
- tagada tõest tevet ja kinnitada oma allikate täpsust
- selgelt eristada uudiste ja arvamuste vahel
- vältida rängalt solvavat keelekasutust üksikisiku vastu, kui see ei ole õigustatud
Ajakirjanikel on kohustus esitada tõest teavet, kontrollida oma fakte ja allikate täpsust. Mida tõsisem on süüdistus, seda täpsemad ja usaldusväärsemad peavad faktid olema.
näide Kui ajakirjanik raporteerib, et teatud isik on toime pannud kuriteo või teinud midagi illegaalset, peab ta kontrollima, et tema allikad ja faktid on täpsed ja usaldusväärsed.
Ajakirjanikud ei tohiks pelgalt eeldada, et sellised allikad nagu anonüümsed kirjad või väited vaidlusse isiklikult kaasatud isikutelt on tõesed. Sellistel juhtudel oodatakse ajakirjanikelt, et nad kontrollivad oma teavet, näiteks konsulteerides teiste olemasolevate allikatega või küsides kommentaare asjasse seotud isikutelt.
erand Meedia ei pea kontrollima oma allikaid ja teostama sõltumatut uuringut, kui nende kajastus põhineb ametlikel raportitel või muul avalike asutuste poolt antud teabel. Selline avalik teave võib olla näiteks kohtuotsused, riigiasutuste poolt avaldatud statistiline teave või pressikonverentsil tehtud väited.
Ajakirjanikud peavad selgelt eristama uudiseid ja arvamusi, mida nad esitavad. Oluline on see, et lugeja saaks teemadel ise oma arvamust kujundada.
Uudised
Uudised sisaldavad kontrollitavaid fakte ja andmeid. Uudistesaade peaks seega olema tõene ja edastatud teave peaks olema kontrollitud ja tõenditega toetatud.
Arvamused
Arvamused väljendavad meediaettevõtete, kirjastajate või ajakirjanike mõtteid, ideid, uskumusi või väärtushinnanguid. Näiteks võib arvamusi väljendada kommentaaridena üldistele ideedele või märkustena uudistele aktuaalsetel teemadel.
Arvamused on alati subjektiivsed, mille tõttu ei ole võimalik kontrollida nende tõesust või täpsust. Kuid see ei tähenda, et kriitilised arvamused teatud isiku kohta ei peaks põhinema mingisuguselgi faktilisel alusel. Arvamusi, mis ei põhine piisaval faktilisel alusel, võib pidada liigseks ja väljendusvabaduse piire ületavaks.
See, mis on piisav faktiline alus, sõltub väidete tõsidusest ja hinnatakse igal juhtumil eraldi. Kuid mida tõsisem ja täpsem on väide, seda täpsem ja usaldusväärsem peaks olema faktiline alus.
näide Kui ajakirjanik avaldab väga tõsise väite, et teatud poliitik on laste kuritarvitaja, peab tal olema kindel faktiline põhi, mis toetaks tema arvamust.
Ajakirjanikud ei tohiks negatiivse arvamuse väljendamiseks kasutada liigselt solvavat keelekasutust. Kuid, kajastades avalikku huvi pakkuvaid teemasid, on neil lubatud teatud määral provotseerida ja isegi solvavat keelekasutust kasutada, kui see on vajalik kindla kajastuse kontekstis.
näide Kellegi idioodiks kutsumine ei oleks üldiselt ajakirjaniku kohta vastuvõetav. Kuid see oleks õigustatud kirjutises, mis reageerib teises maailmasõjas okupeeriva võimu kuritegude avalikule ülistamisele ja eitamisele parlamendi liikme poolt.