Voliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, perekondlike kohustuste täitmise, lapsevanemaks olemise, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, töösuhtes ja hariduses ka usutunnituse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või sotsiaalse seisundi tõttu või seetõttu, et ta esindab töötajate huve, kuulub töötajate ühingutesse, täidab kaitseväeteenistuse kohustust või töötab osalise tööajaga või teeb renditööd. Volinikult saavad abi ka Eestis töötavad Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed. Volinik hindab igas konkreetses asjas, kas võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud ja annab selle kohta oma arvamuse. 

Volinik ei saa:

Volinik saab tegeleda vaid nende ülesannetega, mis on talle seadusega ette kirjutatud. 

Seega ei saa ta:

  • anda diskrimineerimisvaidluse poolte jaoks siduvat arvamust
  • tühistada või muuta kohtute või riigiasutuste otsuseid
  • kohtuasju uuesti läbi vaadata
  • karistada riigiametnikke või eraisikuid
  • mõista kannatanule välja hüvitist diskrimineerimisega tekitatud kahju eest

Materjalid

Viimati uuendatud 02/03/2019