Vaenukuriteod
Kuriteod ja kergemad õigusrikkumised on igapäevane nähtus. Samas tuleb eelarvamusliku motiiviga kuritegudesse ja teistesse õigusrikkumistesse suhtuda tõsisemalt, sest need teod on ühiskonnale laias mõttes ohtlikumad.
näide Islamikeskust rünnatakse moslemite ähvardamise motiiviga.
Vaenukuritegude puhul ei ole riigil mitte ainult positiivne kohustus kuritegu aktiivselt uurida, vaid ka lisakohustus rakendada kõiki mõistlikke meetmeid eelarvamuslike motiivide paljastamiseks. Samuti peab riik tagama, et kuriteost mõjutatud isik või ühiskonnarühm ei kaota usaldust neid kaitsvate asutuste vastu.
Vaenukuritegudel on ohvrile suur mõju, kuna need on suunatud ohvri identiteedile, ohver tunneb end haavatavana ja kogeb suuremat psühholoogilist mõju. Ka ohvriga samu omadusi jagav kogukond võib olla hirmul.
näide Kui rünnatakse islamikeskust, isoleerib moslemikogukond end suurema tõenäosusega, jättes ära kogukonna üritused, sulgedes mošeed avalikkusele ja rakendades muid meetmeid enda kaitsmiseks.
Vaenukuriteod ja inimõigused
Vaenukuriteod mõjutavad enamasti gruppe, mis on sotsiaalselt haavatavad, ja võivad süvendada sotsiaalset lõhet ohvrigrupi ja laiema ühiskonna vahel. Sel põhjusel ei tohiks vaenukuritegusid käsitleda nagu tavalisi kuritegusid. Need nõuavad konkreetseid ennetusmeetmeid ja erilisi oskusi äratundmiseks, uurimiseks ja ohvrite abistamiseks.
Ohvri õiguste kaitsmata jätmine võib rikkuda õigust elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu, õigust õiglasele kohtupidamisele ja diskrimineerimise keeldu.
Ressursid
Artiklid 2, 3, 6, 14
06.07.2005
31.05.2007
Põhiõiguste Ameti (FRA) ühisväljaanne