Seadus võimaldab kriminaalmenetluse raames ning oludes, kus on tungiv vajadus kaitsta mõnda olulist avalikku huvi, näiteks terrorismivastast võitlust või  riiklikku julgeolekut, viia läbi jälitustoiminguid. Jälitustoimingute hulka kuulub näiteks arvuti konfiskeermine elektrooniliste tõendite omandamise eesmärgil või varjatud videovalve.

Jälitustoimingute eesmärgiks on isikliku informatsiooni kogumine julgeoleku või kriminaalmenetluse eesmärgil.

Selleks, et mitte rikkuda isikute õigust privaatsusele, tuleb jälitustoiminguid läbi viia õiguspäraselt. Igaks jälitustoiminguks peab seega olema õiguslik alus ja see peab teenima õiguspärast eesmärki, milleks võib olla näiteks: 

• kuritegude ennetamine, uurimine või menetlemine kohtus

• avaliku korra ja ohutuse tagamine

• teiste isikute kaitsmine

• riigi sise- ja välisjulgeoleku tagamine

Iga üksikjuhtumi puhul tuleb samuti hinnata jälitustoimingu vajalikkust ja proportsionaalsust. 

Isikuandmete varjatud kogumist teostavad vahetult jälitus- ja julgeolekuasutused (Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vanglad ning Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet), andmete töötlemise ja selle seaduslikkuse tagamisega tegelevad aga ka prokuratuur ning asjaomased ministeeriumid. 

Jälitustoiminguid võib teostada kriminaalmeentluse seadustikus ettenähtud õiguslikel alustel, milleks on:

• vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil

• tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmine

• vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt käesoleva seadustiku 161. peatükis sätestatule

• vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta

Jälitustoiminguteks on vaja prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku luba. Jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral korral teavitab jälitusasutus viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Isikut teavitatakse sellest, milliseid jälitustoiminguid ja millal on tema suhtes teostatud.