Kas politsei võib sinu kinnipidamisel kasutada füüsilist jõudu?
Mõnikord on politseil vaja inimese kinnipidamiseks kasutada jõudu. Kuid politsei võib füüsilist jõudu kasutada vaid nii palju, kui see on vajalik isiku edukalt kinnipidamiseks. Näiteks, kui isik on rahumeelselt alistunud, ei või politsei teda jõuga maha pikali lükata ega lüüa. Riigil peaksid olema seadused ja määrused, mis selgitavad millal ja kuidas politsei jõudu kasutada võib ja politseinikel peab olema korralik koolitus, et hinnata jõu kasutamise vajadust. Kui politsei on kinnipidamisel jõudu kasutanud, peaks arst kinnipeetava üle vaatama.
Milliseid inimõigusterikkumisi võib esineda?
Ebainimliku või alandava kohtlemise keeld
Kinnipidamisel füüsilise ahistamise ja hirmutamise tagajärjeks võib olla ebainimlik või alandav kohtlemine. Kinnipidamisel võid tunda end iseäranis haavatavalt, kuna oled politsei kontrolli all ja ei saa lahkuda. Kui sind sellises olukorras halvasti koheldakse, võib selle tagajärjeks olla mitte vaid füüsiline valu ja kannatused, kuid sellel võib olla ka suur psühholoogiline mõju. Lisaks võib vaid valu tekitamisega ähvardamise tagajärjeks olla ebainimlik võib alandav kohtlemine. Kuid halb kohtlemine peab ulatuma vähemalt raskuse miinimumtasemeni, et see inimõigusi rikuks. Hinnates seda, kas sind on koheldud ebainimlikult või alandavalt, tuleks arvesse võtta halva kohtlemise kestust, selle füüsilist ja psühholoogilist mõju, sinu vanust, sugu ja sinu tervislikku seisundit. Loe lisaks selle kohta, kuidas hinnata seda, kas sinu õigusi on rikutud.
Õigus elule
Liigse füüsilise jõu kasutamine võib põhjustada kinnipeetava surma. Näiteks, kui politsei tulistab ja tapab põgeneva tagaotsitava olukorras, kus teda oli võimalik kätte püüda. Kui politsei on kasutanud mittevajalikku surmavat jõudu, võib selle tagajärjel olla õiguse elule rikkumine. Loe lisaks selle kohta, kuidas hinnata seda, kas õigust elule on rikutud.