Vahi alla võtmise menetluskord peab olema selgelt seaduses ära toodud ja seda tuleb järgida, et vahi all hoidmine oleks õiguspärane.
Kes?
Inimõigustega on nõutud, et vahistamise üle otsustab kohus või kohtulaadne organ. Eestis peab vahistamise üle otsustama eeluurimiskohtunik enne kohtumenetluse algust, või kohus, kui kohtumenetlus on alanud.
Osavõtt
Sul on õigus võtta osa kohtulikust arutamisest eeluurimiskohtuniku või kohtu ees ja selgitada oma väiteid selle kohta, miks sind tuleks vabastada. Sinu advokaadil peab samuti olema lubatud osa võtta ja sind arutamisel aidata. Kui sa ei mõista ja/või et räägi eesti keelt, on eeluurimiskohtunikul või kohtul kohustus tagada riigi kulul kohtuliku arutamise ajaks tõlk.
Põhjendatud otsus
Eeluurimiskohtunik või kohus peab läbi vaatama kõik sinu poolt ja vastu olevad asjaolud, et sind vahi alla võtta. Kohtunikud peavad seda tehes olema väga hoolsad. Eeluurimiskohtunik peab esitama põhjendatud otsuse, eriti juhul, kui ta on otsustanud sind vahistada. See tähendab, et otsus peab väga selgelt selgitama aluseid, mille põhjal sind vahistatakse ja miks see on vajalik menetluse selles staadiumis. Põhjused ei või olla pealiskaudsed ja üldised. Kui sa ei mõista eesti keelt, peab kohus viivituseta tagama sulle kohtuotsuse tõlke keelde, mida sa mõistad.
Edasikaebamine
Sul on õigus edasi kaevata otsus sind vahi all pidada. Võid esitada edasikaebuse, kui usud, et tõsiasjades või juriidilistes põhjendustes on viga, või kui menetluse käigus ei austatud sinu inimõigusi. Väga oluline on järgida edasikaebamise tähtaegu. Edasikaebamise menetluskord ja tähtajad peavad olema märgitud sinu vahistamise otsuses. Need on ka ära toodud kriminaalmenetluse seadustikus.
Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?
Kui sinu vahistamise protsess ei vastanud antud nõuetele, võis esineda isiku vabaduse ja turvalisuse õiguse rikkumist.