Eestis puudub õiguslik raamistik vaenukuritegude eest kaitsmiseks.
Eesti karistusseadustik ei sisalda vaenukuritegu kui konkreetset kuriteoliiki ega vaenumotiivi raskendava asjaoluna. Vaenust ajendatud kuritegusid uuritakse ja nende eest võetakse vastutusele karistusseadustiku üldiste sätete alusel. Kuna Eestis puudub vaenukuritegude regulatsioon, viitab edaspidi vaenukuritegude kohta esitatud teave rahvusvahelistele standarditele ja praktikale.
Teol peab olema kaks elementi, et seda saaks pidada vaenukuriteoks – see peab olema seaduses sätestatud süütegu ja sellel peab olema eelarvamuslik motiiv. Vaenukuritegusid võib pidada äärmuslikuks diskrimineerimise vormiks.
Süütegu
Vaenukuriteo esimene element on süütegu. Vaenukuritegu ei ole iseenesest süütegu ja seetõttu peab inimese või inimeste grupi vastu olema toime pandud baasrikkumine. Süüteol võib olla palju erinevaid vorme. See tegu peab aga seaduses olema määratletud kas kuriteona, väärteona või mõne muu õigusrikkumisena.
näide Baasrikkumine võib esineda tõsiste ähvarduste, füüsiliste rünnakute, vägistamise, mõrva, varalise kahju või muus vormis.
Motiiv
Kui on tuvastatud süüteo toimepanemine, tuleb kaaluda motiivi. Vaenukuriteod on ajendatud eelarvamusest teatud ühiskonnarühmade suhtes. See eristab vaenukuritegusid teistest süütegudest. Vaenukuritegude toimepanemisel on kurjategija valinud ohvri teatud tunnuste tõttu, mis ohvril on. Tunnusteks võivad olla keel, usk, rahvus, rass, sugu, seksuaalne sättumus või muud sarnased tegurid.
oluline Kuigi enamik vaenukuritegude ohvreid kuulub vähemusrühmadesse, pane tähele, et enamusrühmade liikmed võivad samuti osutuda vaenukuritegude ohvriteks.
Sihtmärgiks võib olla üks või mitu inimest või vara, mis on seotud inimrühmaga, millel on konkreetne tunnus.
näide Kui geiklubi vastu on korraldatud süütamisrünnak, peaks riigiasutused uurima, kas juhtum võis olla vaenukuritegu. Juhtumit peetakse vaenukuriteoks ainult siis, kui kurjategija süütas klubi eelarvamuse tõttu, mis tal on LGBT+ kogukonna või konkreetsete LGBT+ kogukonna liikmete vastu.
Loe rohkem vaenukuritegude võimalike ohvrite ja aluste kohta.
Riigi kohustused
Juba enne vaenukuriteo toimepanemist on riigil kohustus inimesi kaitsta selliste kuritegude eest ning tagada ühiskonnas üldine kord ja turvalisus.
Kui vaenukuritegu on toime pandud, peaksid riigiasutused läbi viima tõhusa uurimise, et välja selgitada põhjus ja tuvastada vastutavad isikud. Riigiasutustel on täiendavad kohustused juhtudel, kui kuritegu võib pidada vaenukuriteoks – nad peavad tagama, et uurimine viiakse läbi põhjalikult ja erapooletult. Kõige tähtsam on see, et riigivõimud peavad tegema kõik mõistlikud sammud motiivi paljastamiseks ja tuvastama, kas eelarvamus võis sündmustes rolli mängida.
Kuna vaenukuriteod võivad mõjutada mitte ainult ohvreid, vaid ka kogu kogukonda, mis jagab sama tunnust, peavad riigivõimud rakendama meetmeid, et säilitada kannatanud grupi usaldus riigiasutuste võimekuse vastu neid vaenukuritegude eest kaitsta.
Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?
Vaenukuriteod võivad mõjutada nii ohvrite kui ka kurjategijate mitmeid erinevaid inimõigusi.
Riik peab tagama ohvrite inimõigused. See hõlmab kohustust vaenukuritegusid adekvaatselt uurida, samuti vaenukuritegude ohvritele abi pakkumist. Kui politsei ei reageeri vaenukuritegudele piisaval tasemel, võib see rikkuda õigust elule või ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu.
näide Kui ohver on tapetud, on riigil kohustus läbi viia tõhus kriminaaluurimine, et teha kindlaks surma põhjus ja võimalik vaenumotiiv ning võimaluse korral tuvastada vastutavad isikud.
Kui vaenukuritegu uurivad riigiasutused või kohtud ei järgi seaduses ettenähtud protseduure või kohtumenetlus võtab liiga kaua aega, võib see rikkuda õigust õiglasele kohtumenetlusele.
Kurjategija inimõigused on enamasti samuti seotud õigusega õiglasele kohtumenetlusele.
näide Enne lõpliku kohtuotsuse jõustumist ei saa isikut süüdi pidada vaenukuriteos, milles teda süüdistatakse. Seda nimetatakse “süütuse presumptsiooniks”.
Vaenukuritegusid võib pidada kõige äärmuslikumaks diskrimineerimise vormiks. Riigi suutmatus vaenukuritegudele adekvaatselt reageerida võib rikkuda diskrimineerimise keeldu koos teiste inimõigustega.