Tehisintellekt (TI, inglise keeles AI) on kiiresti me maailma muutmas, pakkudes uskumatut progressi potentsiaali sellistes valdkondades nagu tervishoid ja haridus. Kuid see võimas tehnoloogia tekitab ka küsimusi selle mõju kohta inimõigustele.
TI hõlmab mitmesuguseid automaatseid funktsioone nagu keeletöötlus, pildituvastus, otsuste tegemine ja probleemide lahendamine. Need süsteemid kasutavad suuri andmehulki, et märgata neis teatud mustreid, et suuta teha uusi toiminguid või luua luut sisu.
näide Mõned TI süsteemid suudavad õppida jäljendama kirjaniku või maalikunstniku stiili, analüüsides teatud autorite kogu loomingut ja luues seejärel sarnast sisu.
näide Teadlased saavad TI süsteeme kasutada andmekogumite või publikatsioonide võrdlemiseks, et nende vahel kiiresti erinevusi leida.
Paljud TI tööriistad on suhteliselt kahjutud, kuid mõned kujutavad endast riske, millega on vaja tegeleda. EL võttis esimesena vastu TI seaduse – määruse, millega kehtestati tehisintellektile reeglid. Euroopa Nõukogu võttis vastu ka raamkonventsiooni eesmärgiga tagada, et TI süsteemide elutsüklis olevad tegevused oleksid täielikult kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega, soodustades samas tehnoloogia arengut ja innovatsiooni.
näide Sageli on raske teada, kuidas TI tööriistad sisemiselt toimivad. Kui neid kasutatakse töötajate palkamiseks, võidakse kandidaate kohelda ebaõiglaselt TI tööriista kallutatuse tõttu.
TI ja inimõigused
Kallutatud andmete põhjal treenitud TI süsteemid võivad põlistada ja võimendada olemasolevat ühiskondlikku ebavõrdsust. See võib viia diskrimineerimiseni erinevates valdkondades, sealhulgas tööhõives, laenutaotlustes ja kriminaalõiguses.
Paljud TI süsteemid tuginevad tohutu andmehulga kogumisele ja töötlemisele. See tekitab muret eraelu puutumatuse võimaliku rikkumise pärast, eriti kui tegemist on delikaatse teabega.
Info giidi kohta
See giid selgitab tehisintellektiga seotud riskitasemeid, TI süsteemide läbipaistvusprobleemi ning annab teavet selle kohta kuidas kaevata.