Mõnel juhul võidakse sind saata teise riiki, ilma et su varjupaigataotlus oleks sisuliselt läbi vaadatud.
Kuigi riikidel on kohustus sind varjupaigataotluse menetlemiseks riiki lubada, on siiski mõned erandid – kui sinu taotluse eest vastutab mõni teine Euroopa Liidu liikmesriik või kui esineb mõni muu taotluse läbivaatamata jätmise alustest.
Dublini menetlus
Kuna Euroopa Liit on sisepiirideta piirkond, on olemas reeglid tagamaks, et vaid üks liikmesriik vastutab ühe varjupaigataotluse eest. Selle jaoks on määruses 604/2013 ehk Dublini määruses sätestatud vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumite hierarhia. Esmajärjekorras eelistatakse riike, kus viibib varjupaigataotleja pereliige kas rahvusvahelise kaitse saajana või varjupaigataotlejana.
oluline Perekond on Dublini määruses defineeritud väga kitsalt – see piirdub sinu abikaasa ja alaealiste lastega või juhul, kui taotleja on alaealine laps, siis vanemate või teiste lapse eest vastutavate täiskasvanutega. See tähendab, et riiki, kus viibivad sinu õed-vennad või täiskasvanud lapsed, ei saa tavaliselt pidada perekonna ühtsuse põhimõtte alusel sinu taotluse eest vastutavaks.
Teistel juhtudel vastutab Dublini määruse kohaselt varjupaigataotluse eest liikmesriik, kes mängis suurimat osa sinu Euroopa Liitu sisenemisel – riik, kes väljastas sulle sissesõidudokumendid, või riik, mille kaudu sa esimest korda Euroopa Liitu sisenesid (ebaregulaarse sisenemise korral).
näide Kui taotlesid Eesti saatkonna kaudu endale viisa Euroopa Liitu sisenemiseks, seejärel reisisid Saksamaale ja taotlesid seal varjupaika, saadavad Saksamaa ametivõimud sind Dublini määruse alusel varjupaigataotluse menetlemiseks Eestisse (välja arvatud juhul, kui sinu lähedane perekonnaliige elab Saksamaal varjupaigataotlejana või rahvusvahelise kaitse saajana).
Taotluse läbi vaatamata jätmine
Lisaks võidakse sind piirilt tagasi saata, kui su varjupaigataotlust peetakse vastuvõetamatuks järgmistel põhjustel:
- mõni teine riik on sulle juba rahvusvahelise kaitse andnud
- saabusid Eestisse läbi riigi, mida võib pidada turvaliseks kolmandaks riigiks
- taotlus on korduv ja uusi asjaolusid ei esine
- taotlus vaadatakse läbi koos teise pereliikme taotlusega
Juhul kui sinu taotlus jäetakse läbi vaatamata, on sul siiski õigus olla individuaalse vestluse käigus ära kuulatud, välja arvatud korduva taotluse korral.
Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?
Võimalik, et saabusid Eestisse ebaregulaarselt läbi riigi, kus varjupaigasüsteemil on tõsiseid puudusi, mis võib seada ohtu sinu õiguse elule või õiguse mitte olla piinatud. Need rikkumised võivad tuleneda ebainimlikest elutingimustest või tagasisaatmiskeelu (non-refoulement põhimõtte) eiramisest.
näide Kohtuasjas M.S.S. vs. Belgia ja Kreeka leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et varjupaigataotleja Belgiast Kreekasse saatmine Dublini määruse alusel rikuks Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 3 (piinamise ja ebainimliku kohtlemise keeld), kuna kaebajat ootaks kinnipidamine ja ebainimlikud elutingimused Kreekas, samuti väljasaatmine Afganistani ilma, et tema varjupaigataotlust oleks sisuliselt läbi vaadatud.
Samuti on võimalik, et sinu varjupaigataotlus jäetakse läbi vaatamata, kuna saabusid läbi riigi, mida ametivõimud peavad turvaliseks kolmandaks riigiks, kuigi see pole nii.
näide Sa põgenesid oma päritoluriigist, reisisid läbi Venemaa ja saabusid Eesti piiripunkti, kus taotlesid rahvusvahelist kaitset. Piirivalvurid keelduvad sinu taotlust vastu võtmast, väites, et Venemaa on turvaline kolmas riik. See on rikkumine –Tallinna halduskohus on mitmes kaasuses otsustanud, et Venemaad ei saa automaatselt pidada varjupaigataotlejate jaoks turvaliseks kolmandaks riigiks.
Kuidas kaevata
Kui sa ei nõustu teise riiki saatmise otsusega, on sul õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Loe rohkem selle kohta, kuidas kaevata.