Lähisuhtevägivalla ohvritel on õigus nõuda süüdlaselt või riigilt tekitatud kahjude ja moraalsete kannatuste hüvitamist.

Hüvitisnõude – kahjude ja/või moraalsete kannatuste hüvitamiseks – süüdlase vastu võib esitada kahel viisil: kriminaalmenetluse ajal või eraldi tsiviilhagina.

Hüvitis kriminaalmenetluse ajal

Ohver võib kriminaalmenetluse ajal hüvitist taotleda tsiviilhagi vormis politsei või prokuröri kaudu. Seda tuleb teha nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kümne päeva jooksul alates kriminaaltoimiku tutvustamisest. Kahju suurust peavad toetama tõendid, näiteks arved haiglaravi, muu arstiabi, ravimite või muu kohta. Kannatanu saab täpsemat teavet politseiametnikult, kes aitab täita ka vastavat vormi, mida saab hiljem täpsustada või muuta.

Otsuse hüvitise suuruse kohta teeb kohus samaaegselt süüdimõistmise otsusega. Kui kohus lükkab hagi täielikult või osaliselt tagasi, võib kohtu otsuse edasi kaevata ringkonnakohtusse ja hiljem Riigikohtusse. Kui pärast kõiki kohtuastmeid hüvitusnõue täielikult või osaliselt tagasi lükatakse, võib kannatanu siiski esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluse käigus tagasi lükatud hüvitise saamise jaoks.

Hüvitis eraldi tsiviilnõudena

Kannatanu võib taotleda hüvitist eraldi kahjunõudena tsiviilkohtumenetluses maakohtu kaudu. Kahjunõude esitamiseks tsiviilkohtumenetluses ei ole vaja algatada kriminaalmenetlust. See tähendab, et kui ohver ei soovi kriminaalmenetlust alustada või kui lähisuhtevägivallategu ei kvalifitseeru karistusseadustiku järgi kuriteoks, on ohvril endiselt õigus saada hüvitist vägivallatseja poolt tekitatud kahju ja moraalsete kannatuste eest.

Tsiviilnõude kahju hüvitamiseks võib esitada ka siis, kui süüdistatav on kriminaalmenetluses õigeks mõistetud.

Riiklik hüvitis

Lähisuhtevägivalla ohvritel on vastavalt ohvriabi seadusele õigus riiklikule hüvitisele. Hüvitist makstakse vägivallakuriteo ohvritele ja ohvrite ülalpeetavatele. Vägivallakuritegu on määratletud kui karistatav tegu, mis on toime pandud inimese elu või tervise vastu, mille tagajärg kannatanu surm, raske tervisekahjustus või vähemalt neli kuud kestev tervisehäire. Lisaks on teiste õigusrikkumiste ohvritel, mis ei kuulu vägivallakuriteo mõiste alla, õigus saada hüvitist psühholoogilise abi jaoks.

Hüvitistaotlused tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile kolme aasta jooksul alates kuriteo toimepanemisest või kannatanu surmast. Taotlusvormid on saadaval Sotsiaalkindlustusameti veebilehel ja teeninduspunktides. Taotleja peab märkima nõutud hüvitise suuruse meditsiinidokumentide, sissetulekut tõendavate dokumentide ning vägivallakuriteoga tekitatud otseseid kulusid tõendavate dokumentide alusel ning kõik sellised dokumendid tuleb taotlusele lisada. Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse taotluse kohta 30 päeva jooksul. Kui taotleja otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Hüvitis ja inimõigused

Hüvitis ohvritele on üks inimõiguste kaitse meetmeid juhtudel, kui ohvrid on kannatanud füüsilise või emotsionaalse vägivalla all. Seetõttu on riik esiteks kohustatud tagama, et õigusraamistik näeb ette võimaluse sellist hüvitist taotleda ja teiseks tagama, et asjaomased riigiasutused menetleksid hüvitisnõudeid vastavalt seadusele.

Hüvitist sätestavate õigusnormide tagamata jätmine või asjaomaste riigiasutuste suutmatus määrata hüvitist vastavalt asjakohastele õigusnormidele võib rikkuda õigust tõhusale.

Materjalid

Viimati uuendatud 15/11/2021