Madalamate astmete kohtute otsuseid saab edasi kaevata. Üldiselt on tsiviilkohtumenetluses kaks edasikaebamiste astet.
Üldiselt ei anna inimõigused õigust edasi kaevata kõikides kohtuasjades ja vaidlustes. Enamasti aga lubavad Eesti seadused lubavad edasi kaevata madalama astme kohtu otsust, mil peavad kõik kõrgema astme kohtud järgima õiglase kohtuliku arutamise nõudeid ja tagatisi.
Edasikaebamiste astmed:
Kui oled kätte saanud esimese astme kohtu (maakohtu) otsuse, võid selle edasi kaevata kõrgema astme kohtusse. Eestis on õigus kõrgema astme ehk apellatsioonikohtusse (ringkonnakohtusse) edasi kaevata valdavat osa esimese astme kohtu otsustest. Teistmismenetluses on apellatsioonikohtul sama võim läbi vaadata sinu kohtuasja kui madalama astme kohtul (kaasa arvatud erimeelsusi kohtuasja asjaolude üle ja seaduste rakendamist). Apellatsioonikohtus on sul samad õigused ja kohustused kui madalama astme kohtus.
Apellatsioonikohtu otsust saab omakorda edasi kaevata kassatsioonikohtusse (Riigikohtusse). Kassatsioonikohus ei vaata sinu kohtuasja asjaolusid uuesti läbi, vaid uurib üksnes sinu kaebusi madalama astme kohtu vigade kohta, mis seonduvad ebaõige seaduserakendamisega või menetlusreeglite rikkumisega. Need vead peavad olema piisavalt tõsised, viimaks potentsiaalselt ebaõige otsuseni.
Kuna kassatsioonikohus tegeleb vaid seaduste rakendamist või rikkumist puudutavate kaebustega, võivad nõuded kohtusse pääsemiseks (nagu näiteks õigusliku põhjenduse kvaliteet sinu avalduses või kohtulõivud) olla rangemad kui apellatsioonikohtus.