Väljendusvabadus on demokraatia põhiosa. See annab igale inimesele vabaduse omada erinevaid arvamusi ja neid väljendada, hankida teavet, edastada teavet ja ideid ilma riigiasutuste sekkumiseta.
Väljendusvabadus tagab igaühe, sealhulgas ajakirjanduse õiguse osaleda vabas poliitilises debatis. Väljendusvabadus kindlustab erinevate seisukohtade levitamise ja demokraatliku protsessi läbiviimise kodanikuühiskonna panusega. See on oluline ka läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtete järgimiseks, mis on inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks hädavajalikud. Avalikkusel peab olema juurdepääs asjakohasele teabele, et kasutada tõhusalt oma õigust kodanikuosalusele. Sel põhjusel hõlmab kodanikuosaluse õiguse laiem mõiste ka teabele juurdepääsu õigust. See tähendab, et avalikkusel on õigus saada teavet avalik-õiguslikelt asutustelt, välja arvatud mõned demokraatliku ühiskonna jaoks vajalikud piiratud erandid. Loe rohkem väljendusvabaduse, teabele juurdepääsu ja andmetele juurdepääsu kohta siit giidist.
Millised on väljendusvabaduse piirangud?
Väljendusvabadus ei ole absoluutne ja sellele võivad kehtida piirangud. Euroopa inimõiguste konventsioon sätestab kolm kriteeriumi, mis peavad olema täidetud, et piirang oleks seaduslik:
- Piirang on sätestatud seadusega: siseriiklikus õiguses on selline piirang lubatud
- Piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik:
- riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku julgeoleku huvides
- korratuse või kuriteo ärahoidmiseks
- tervise või kõlbluse kaitseks
- kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks
- konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks
- õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks
3. Piirang on proportsionaalne (mitte piiravam, kui on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik)