Millal saab streigiõigust piirata?
Streigiõigust võib piirata ainult seadusega ja juhul, kui need piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud.
Eesti seaduste kohaselt on streigid keelatud:
- valitsusasutustes ja muudes riigiorganites
- kohalikes omavalitsustes
- kohtutes
- Kaitseliidus
- päästeasutustes
Keeld ei kehti isikutele, kes töötavad töölepingu alusel asutustes, mis ei tegele riigikaitse või päästeteenistusega. Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes ja asutustes peab streiki väljakuulutav organ tagama hädavajaliku teenindus- või tootmismahu säilimise.
Lisaks on streigid ebaseaduslikud, kui need on:
- kohtu tegevuse mõjutamiseks
- kui neile ei ole eelnenud läbirääkimisi ja lepitustoiminguid
- kui nende väljakuulutamisel või korraldamisel on rikutud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega kehtestatud korda
Otsuse streigi ebaseaduslikuks tunnistamise kohta teeb kohus. Kohus teeb oma otsuse teatavaks töötüli pooltele ja massiteabevahendite kaudu üldsusele.
Kõik streigiga seotud meeleavaldused tuleb korraldada vastavalt siseriiklikule õigusele ning järgides asjakohaseid reegleid ja piiranguid.
Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?
Kui sul keelatakse seadusliku streigi läbiviimine või seda takistatakse või kui sind karistatakse muul viisil streigi korraldamise või selles osalemise eest, võib olla rikutud su kogunemisvabadust või väljendusvabadust.
Igasugune kogunemis- või väljendusvabaduse piiramine peab olema seadusega ette nähtud, taotlema legitiimset eesmärki ja olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Kui see ei vasta kõigile nendele kolmele nõudele, ei saa sellist piirangut pidada põhjendatuks.
Loe lähemalt kogunemisvabaduse ja väljendusvabaduse kohta siit giidist.