Sul on õigus esitada kaebus, kui su hääleõigust või üldisemalt su õigust vabadele valimistele ei ole järgitud.

Riigi valimisteenistus

Kui leiad, et valimiste korraldaja on rikkunud su õigusi või rikkunud seadust muul viisil, võid esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses kolme päeva jooksul riigi valimisteenistusele. Avalduse võib esitada suuliselt või kirjalikult.

Vabariigi Valimiskomisjon

Kui leiad, et valimiste korraldaja on rikkunud su õigusi, võid esitada kaebuse ka Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebus peab olema vormistatud kirjalikult ja vastama seaduses sätestatud nõuetele.

Riigikohus

Kui leiad, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud sinu õigusi, võid esitada kaebuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras.

Halduskohus

Kui sind takistatakse hääletamast otsusega sind mitte lisada valijate nimekirja, saad selle otsuse vaidlustada halduskohtus vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule. Kui otsuse aluseks on valimisõigust piirav seadusesäte ja see rikub sinu inimõigusi, võib halduskohus algatada ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus, et tunnistada konkreetne valimisõigust piirav säte põhiseadusega vastuolus olevaks.

Politsei

Kui märkad valimisperioodil kuriteo või väärteo tunnuseid, tuleb sellest teatada politseile telefonil 112 või esitada kirjalik süüteoteade. Politsei menetleb järgmisi karistusseadustikus, Riigikogu valimise seaduses, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ja Euroopa Parlamendi valimise seaduses sätestatud süütegusid:

  • valimiste või rahvahääletuse või selle tulemuste kindlakstegemise või väljakuulutamise takistamine
  • valimisvabaduse rikkumine – inimese valimise takistamine või vara lubamine eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks
  • valimise võltsimine – valimisdokumendi rikkumine, hävitamine, kõrvaldamine, võltsimine või häälte ebaõige lugemine
  • valimispettus – mitmekordne hääletamine või valimisel osalemine ilma hääleõiguseta või teise isiku nime
  • hääletamissaladuse rikkumine – teise inimese tehtud valikuga ebaseaduslik tutvumine
  • seadusliku valimisagitatsiooni takistamine
  • ebaseaduslik agitatsioon
  • andmete või materjalide esitamata jätmine või valimiskomisjoni otsuse mittetäitmine
  • hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimine

Andmekaitse Inspektsioon

Isikuandmete kaitse rikkumiste puhul, näiteks kui on küsitavusi valijate isikuandmete töötlemisega seoses, võid pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.

Kaebused rahvusvahelistele inimõiguste institutsioonidele

Kui leiad, et Eesti institutsioonid või kohtud ei ole sinu õiguste rikkumist heastanud, võid esitada kaebuse rahvusvahelistele ja Euroopa institutsioonidele, näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtule või ÜRO Inimõiguste Komiteele.

Materjalid

Viimati uuendatud 29/04/2023