Nakkushaiguse pandeemia võib põhjustada hädaolukorra, mis “ohustab rahva eluvõimet”. Pandeemiad ei ohusta mitte ainult potentsiaalselt suure hulga riigis elavate inimeste elu ja tervist, vaid võivad koormata ka raviteenuseid ja muid ühiskonna normaalseks toimimiseks vajalikke teenuseid. Seetõttu saavad riigid pandeemiatele reageerida kehtestades haiguse leviku piiramiseks teatud piirangud, mis teevad inimõigustest erandeid.
Erandid ja erakorralised meetmed
Valitsus võib püüda haiguse levikut piirata mitmel viisil. COVID-19 pandeemia ajal võtsid riigid vastu mitmeid meetmeid, mis piirasid õigust era- ja perekonnaelu austamisele, kogunemisvabadust, liikumisvabadust, õigust isikuvabadusele, õigust haridusele ja muid õigusi. Meetmete hulgas olid liikumiskeelud, suurte ja väikeste kogunemiste keelamine, külastusõiguse peatamine vanglates, haiglates ja hooldekodudes, maskide või muude kaitsevahendite kandmise kohustus, kontaktõppe peatamine koolides ja ülikoolides, restoranide, poodide, kinode ja muude avalike kohtade täielik või osaline sulgemine ja muud meetmed.
näide Eesti esitas COVID-19 pandeemia ajal Euroopa inimõiguste konventsioonist erandite tegemise deklaratsiooni, teatades, et valitsus rakendab COVID-19 leviku tõkestamiseks erinevaid meetmeid, millega võib kaasneda järgmiste sätetega seotud kohustuste täitmise peatamine Eesti poolt: artikkel 5 (õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele), artikkel 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele), artikkel 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ja artikkel 11 (kogunemis- ja ühinemisvabadus), samuti konventsiooni protokolli artikkel 1 (vara kaitse) ja artikkel 2 (õigus haridusele) ning protokolli nr 4 artikkel 2 (liikumisvabadus).
Vajalikkus ja proportsionaalsus
Pandeemiate ajal, eriti kui haigus on uus ning selle mõjud ja levimismustrid pole teada, on riikidel üldiselt suur vabadus otsustada, millist tüüpi meetmeid tuleb kriisiga toimetulemiseks kasutada. Kuid nagu kõigi inimõigustest erandeid tegevate meetmete puhul, peavad need olema hädaolukorras rangelt nõutavad. See tähendab, et erandi kehtivuse tagamiseks peavad erandid järgima kõiki seaduslikke nõudeid, sealhulgas vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudeid.
Uute meetmete kehtestamise otsuseid tuleb hoolikalt hinnata, võttes arvesse kogu valitsusele kättesaadavat teavet, sealhulgas seda, kas kavandatavad meetmed on tõhusad ja kas sama tulemuse saavutamiseks on vähem piiravaid alternatiive. Piiravate meetmete vastuvõtmisel peab valitsus hindama ka seda, kas meetmed on diskrimineerivad või kujutavad endast põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.
Loe lähemalt seaduslike nõuete kohta.
Tüüpilised piirangud
Pandeemiatele reageerides võivad riigid piirata õigust eraelule ja põhivabaduste aspekte, mis hõlmavad suuri kogunemisi, näiteks kogunemisvabadust. Samuti võivad riigid piirata inimeste liikumist, et piirata haiguste levikut riikide või piirkondade vahel.
Loe lähemalt: