Kuidas avaldus läbi vaadatakse?

Õiguskantsler tutvub avaldusega ja otsustab, kas juhtumi lahendamine kuulub tema pädevusse. Kui avalduse lahendamine ei ole õiguskantsleri pädevuses, teatatakse teile sellest kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul. Oma vastuses selgitab õiguskantsler avalduse tagasilükkamise põhjuseid ja võimaluse korral annab nõu, kelle poole pöörduda.

Kui avalduse lahendamine on õiguskantsleri pädevuses, alustab ta menetlust ja teavitab teid sellest kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul. Seejärel kogub õiguskantsler kontrollitavalt ametiasutuselt ja isikult teavet ning tutvub asjaomaste dokumentidega. Teavet võidakse küsida nii kirjalikult kui ka suuliselt (seletuste ja ütluste võtmine) ning asutus peab talle vastama antud tähtaja jooksul. 

Õiguskantsler analüüsib saadud infot ning kujundab oma seisukoha.

Õiguskantsleri seisukoht

Õiguskantsler annab menetluse tulemusest ja oma seisukohast teada nii avaldajale kui ka kontrollitavale asutusele.

Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus, võib ta teha õigustloova akti andjale (näiteks Riigikogu, Vabariigi Valitsus, minister, kohalik omavalitsus) ettepaneku viia akt põhiseaduse ja seadusega kooskõlla.

Õigustloova akti andjal on kohustus esitada oma seisukoht õiguskantslerile 20 päeva jooksul. Kui akti andja ettepanekut ei täida, võib õiguskantsler pöörduda Riigikohtusse taotlusega tunnistada õigustloov akt põhiseadusvastaseks või kehtetuks.

Õiguskantsler võib ka teha ettekande Riigikogule, et juhtida tähelepanu seaduses esinevatele probleemidele.

Kui õiguskantsler leiab, et avalikke ülesandeid täitva asutuse või isiku tegevus ei ole õiguspärane ja hea halduse tavaga kooskõlas, võib ta asutuse või isiku tegevust kritiseerida, anda soovitusi või teha ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks. Õiguskantsleril on õigus esitada kontrollitavale asutusele järelepärimisi, et saada teavet, kuidas tema seisukohaga on arvestatud. Kui õiguskantsleri ettepanekut ei järgita või järelepärimisele ei vastata, võib ta teha ettekande asutuse üle järelevalvet teostavale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule. Õiguskantsler võib avalikkust juhtumi kohta teavitada. Õiguskantsleri seisukoht on lõplik ning seda ei saa kohtus vaidlustada.

Õiguskantsleri tegevus diskrimineerimisvaidluse ja kohtuniku distsiplinaarmenetluse korral.

Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku vastu

Õiguskantsler saab algatada distsiplinaarmenetluse kohtuniku vastu juhul, kui ilmneb kohtuniku süü ametikohustuste täitmata jätmises, mittekohases täitmises või vääritus teos. Ta tohib distsiplinaarmenetluse algatada kõikide kohtunike vastu nii omal algatusel kui ka isiku avalduse alusel.

Esmalt uurib õiguskantsler kohtuasja käiku ja toimiku materjale, küsib arvamust kohtu esimehelt ja selgitust kohtunikult. Seejärel kujundab ta seisukoha distsiplinaarmenetluse põhjendatuse kohta ja otsustab, kas koostada distsiplinaarsüüdistus. Kui õiguskantsler otsustab distsiplinaarsüüdistuse koostada, siis saadab ta selle Riigikohtu juures asuvale kohtunikest koosnevale distsiplinaarkolleegiumile. Sama kolleegium teeb otsuse, kas mõista kohtunik õigeks või süüdi. Kohtuniku distsiplinaarkorras karistamise õigust õiguskantsleril ei ole.

Kui õiguste rikkumise on põhjustanud kohtuametnik (nt kohtumaja kantselei on viivitanud dokumentide edastamisega), saate paluda õiguskantsleril asutuse tegevust kontrollida.

Diskrimineerimisvaidluste lahendamine

Diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks algatab õiguskantsler avalduse alusel lepitusmenetluse. Selleks on vaja mõlema osapoole nõusolekut.

Esmalt edastab õiguskantsler avalduse ärakirja isikule, kellele diskrimineerimist ette heidetakse, ning küsib nõusolekut lepitusmenetluses osalemise kohta. Kui isik ei nõustu osalema, katkestab õiguskantsler menetluse. Juhul kui isik on menetlusega nõus, esitab õiguskantsler osapooltele oma lahendusettepanekud kirjalikult. Õiguskantsler lõpetab menetluse, kui osapooled on ettepanekutega nõus.

Vaidluse jätkudes ettepanekutega mittenõustumise korral peetakse osapoolte või nende esindajate osavõtul istung. Kui osapooled nõustuvad ettepanekutega, kinnitab õiguskantsler kokkuleppe, mis on täitmiseks kohustuslik. Juhul kui kokkulepet ei ole 30 päeva või kokkuleppes määratud muu tähtaja jooksul täidetud, võib kokkuleppe saata täitmiseks kohtutäiturile.

Lepitusmenetluse eesmärk on osapooled ära kuulata, asjaolud välja selgitada ja osapooled lepitada. Lepitusmenetlus on konfidentsiaalne, mistõttu ei avalikustata menetluse kohta teavet ega menetlusdokumente ei menetluse ajal ega ka hiljem.

Viimati uuendatud 11/04/2024