Sageli ei saa ohvrid aru, et nendega kaubitsetakse, enne, kui nende olukord on muutunud väga raskeks. Seetõttu on oluline inimkaubanduse äratundmine, et vältida ohvriks langemist ja aidata inimkaubanduse ohvreid.
Mida kujutab endast inimkaubandus?
Inimkaubandus on inimeste ekspluateerimise viis, neid müües, ostes või vahetades kaubana. See hõlmab tavaliselt isikute värbamist, transportimist, üleandmist, vastuvõtmist või majutamist, sealhulgas nende isikute üle omatava kontrolli vahetamist või üleandmist.
naïde Inimeste üle kontrolli omamine võib tähendada füüsilist liikumispiirangut või isikut tõendavate dokumentide tagastamisest keeldumist.
Inimkaubanduse eesmärk on ohvri ekspluateerimine kasu saamise eesmärgil. Ekspluateerimine võib hõlmata prostitutsiooni või muid seksuaalse ärakasutamise vorme, sunniviisilist tööd või teenuste osutamist, orjuses pidamist, kuritegelikuks tegevuseks ärakasutamist, elundite eemaldamist ja muid vorme.
naïde Kui su tööandja sind praktiliselt orjastab, pannes sind ilma vaba ajata töötama ega luba sul ruumidest lahkuda, võid olla sattunud inimkaubanduse ohvriks.
naïde Kui su tööandja keeldub sulle eelmise kuu töötasu maksmast või keeldub sulle puhkust andmast, võib see kujutada endast tööõiguse rikkumist. Kuid need ei ole tavaliselt inimkaubanduse märgid, kuna su tööandja ei püüa su üle kontrolli omada.
Kuidas satuvad inimesed ohvriteks?
Inimkaubitsejad võivad teise inimese üle võimu saavutamiseks kasutada erinevaid sunni- ja pettusvahendeid. Inimrööv, jõu kasutamine, võimu või haavatava seisundi kuritarvitamine eesmärgi saavutamiseks võivad kõik olla märgid inimkaubandusest.
naïde Inimkaubitsejad võivad oma ohvrite petmiseks ja sundimiseks kasutada häid töövõimalusi pakkuvaid petturlikke töövahendajaid.
Füüsiliselt agressiivne värbamine on Eestis vähelevinud. Värbamispraktikad võivad tunduda sõbralikud. Siiski liigitatakse need emotsionaalseks väärkohtlemiseks ja manipuleerimiseks, kui kasutatakse ära ohvri haavatavaid omadusi. Ohvreid võidakse petta lubadustega paremast elust, kuid seejärel vägivalla ja väärkohtlemise abil kontrolli all hoida.
naïde Kui naisele pakutakse teises riigis tööd baarmenina, kuid riiki saabudes öeldakse talle, et baarmeni tööd ei ole ning tegelikult peab ta bordellis töötama ja omanikud peksavad teda, kui ta käske ei täida, siis selline olukord kujutab endast inimkaubandust.
Inimkaubanduse ohvri nõusolek võib olla ebaoluline konkreetse tegevuse inimkaubanduseks tunnistamisel.
naïde Kui naisel on raskusi üüri maksmisega ja ta otsustab oma partneri nõudmisel prostitutsiooniga lisaraha teenida – kuigi ta oli andnud nõusoleku prostitutsiooniga tegelemiseks, kasutati ära tema haavatavust. Seetõttu kuuluvad tema partneri tegevused inimkaubanduse mõiste alla.
Kes võib sattuda inimkaubanduse ohvriks?
Inimkaubanduse ohvriks võib saada igaüks, kuid inimesed, kes on haavatavates olukordades, nagu suhteline vaesus, narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine või keerulised kodused tingimused, on suuremas ohus. Inimkaubandust peetakse sageli naiste ja laste vastu suunatud vägivalla vormiks, kuna nad moodustavad inimkaubanduse ohvrite suurima osa.
Eesti õigus
Eesti karistusseadustik sätestab, et inimkaubandus on inimese asetamine majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Kui ohver on alaealine, ei ole vaja tõestada, et tegu oli toime pandud vabaduse võtmisega, vägivallaga, pettusega, jne.