Väärteovastutus

Eesti karistusseadustik sätestab, et süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuritegu on raskem süütegu, väärteo puhul on tegemist kergema õiguserikkumisega. Väärtegu on süütegu, mille eest on põhikaristuseks rahatrahv või arest. Eestis rakendatakse enamike vaenukõne juhtumite puhul väärteovastutust.

Vaenu õhutamine

Eesti karistusseadustik sisaldab sätet, mis keelab vaenu õhutamise. Tegevuste eest, mis õhutavad avalikult vaenu, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste vaadete või majandusliku või sotsiaalse seisundi alusel, kui sellega on põhjustatud oht elule, tervisele või varale, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Väärteomenetluse uurimine ja algatamine on kohtuvälise menetleja ülesanne (nt Politsei- ja Piirivalveamet – politsei). Väärteo eest võivad karistada nii politsei kui ka kohus. Politsei otsuse saab edasi kaevata kohtusse. Ainult kohtul on õigus määrata arest, s.o lühiajaline vangistus. Politseil seda õigust pole, kuid on siiski õigus valida, kas määratakse rahatrahv või pöördutakse kohtu poole aresti määramiseks. Minimaalne kinnipidamise aeg on üks päev ja maksimaalne 30 päeva.

Loe rohkem vaenukuritegude ning vaenukõne ja vaenukuritegude erinevuste kohta.

Hüvitise taotlemine väärteomenetluse ajal

Sa võid nõuda süüdlaselt hüvitist esitades tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 

Loe rohkem tsiviilhagide ja tsiviilvastutuse kohta.

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm