Eraviisiliselt väljendatud vaenu vormid

On selge, et teatud isikute ja gruppide suhtes vaenu ja solvavat keelt sisaldavad väljendid on erasfääris igapäevane nähtus. Oma üldise negatiivse suhtumise tõttu teatud inimestesse (gruppidesse) kipuvad mõned inimesed oma privaatsuhtluses väljendama arvamusi karmil ja solvaval viisil.

näide Kaks sõpra jagavad videomänge mängides mitut rassistlikku nalja.

Seda privaatsuhtlust ei peeta tavaliselt vaenukõneks, kuna vaenukõne eesmärk on kutsuda gruppe ja isegi kogu ühiskonda tervikuna avalikult vaenule. Seetõttu ei tähenda see inimõiguste rikkumist ega ole karistatav. Kui aga seda ei kontrollita, jõuab eraviisiliselt väljendatud vaenukõne avalikku sfääri, õhutades täiendavaid pingeid ja ebaseaduslikke diskrimineerimise ja väärkohtlemise vorme. Seega peaks riik tegema jõupingutusi, et tagada nõuetekohane haridus vaenukõne ja diskrimineerimise põhjustatud kahjude kohta.

Avalikult väljendatud vaenukõne

Enamikes Euroopa riikides peetakse avalikult väljendatud vaenukõnet tõsiseks ja karistatavaks. Eesti ei ole vaenukõnet piisavalt kriminaliseerinud. Siiski sisaldab Eesti karistusseadustik sätet vaenu õhutamise keelamise kohta.  Tegevuse eest, mis õhutab avalikult loetletud rühmade vastu vaenu, vägivalda või diskrimineerimist, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Samas sisaldab see säte ka tingimust, mis piirab artikli kohaldamisala, muutes vaenu õhutamise karistatavaks ainult juhul, kui kaalul on ohvri tervis, elu või vara.

Kui vaenu õhutav tegevus põhjustab inimese surma või tervisekahjustusi või muid tõsiseid tagajärgi; või kui selle on toime pannud isik, keda on varem sellise teo eest karistatud, karistatakse vaenu õhutamise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Vaenukõne võib esineda erinevates vormides ja seda saab levitada mitte ainult “päriselus”, vaid ka internetis. Seda saab liigitada erinevatesse kategooriatesse. Näiteks vaenukõne, mille eesmärk on usulise või rassilise vaenu õhutamine.

näide Rühm inimesi pidas kohaliku kiriku lähedal sanktsioneerimata avaliku koosoleku, mille käigus nad karjusid kristlastele suunatud solvanguid.

Vaenukõne internetis

Veebipõhist vaenukõnet sallitakse rohkem kui „päriselus” väljendatud vaenukõnet ja seda on kahjuks raskem kontrollida. Samuti on inimestel lihtsam olla vaenulik internetis kui reaalses elus. Veebipõhist vaenukõnet levitatakse ja võimendatakse selle mõju alahindamise kaudu ning mõttega, et internetikasutajad on karistamatud või neid kaitseb anonüümsus. Selline mõtteviis on aga vale, kuna riigiasutused rakendavad vajalikke meetmeid ka internetis leviva vaenukõne vastu võitlemiseks.

näide Mitu internetikasutajat postitas geipaari abiellumise ja lapsendamise teemalise artikli alla vihkavaid kommentaare. Hiljem alustati nende internetikasutajate suhtes menetlust ja nad mõisteti süüdi vaenu õhutamises.

Enamasti peetakse internetipõhist vaenukõnet võrdseks väljaspool internetti väljendatud vaenukõnega ja vaenukõne levitajaid saab igal juhul vastutusele võtta. Interneti toimimisviisi tõttu saab vastutusele võtta ka platvorme ja portaale, mis loovad tingimused vaenukõne levitamiseks ega eemalda vaenukõnet sisaldavaid kommentaare õigeaegselt.

näide Uudisteportaalile määrati trahv, sest portaal ei võtnud midagi ette peale teavituste saamist juutide vastu vaenu õhutavatest kommentaaridest uudisteportaali postitatud artiklite all.

Eitamine, trivialiseerimine, soosimine ja ülistamine

Eesti seadlusandluses ei ole kriminaliseeritud mõnda konkreetset vaenukõne vormi, nagu näiteks rahvusvaheliste kuritegude ja holokausti avalik soosimine, eitamine või jäme trivialiseerimine, kui selle eesmärk on vägivalla või vaenu õhutamine. Kuna Eestis puudub piisav regulatsioon, viitab allpool esitatud teave rahvusvahelistele standarditele ja praktikale.

Riigil on kohustus karistada genotsiidikuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude tahtlikku avalikku soosimist, eitamist, jämedat trivialiseerimist või ülistamist, kui sellega õhutatakse vägivalda või vaenu inimrühmade või nende liikmete vastu.

näide Teleintervjuu käigus väidab inimene, et holokaust põhjustas ainult mõne juudi surma, mitte miljonite inimeste surma, vaidlustades seega selle kuriteo toimumise.

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm