Vaenukõne

Vaenukõne soodustab vihkamist või vägivalda isikute või gruppide vastu, põhinedes nende gruppide teatud omadustel. Vaenukõne ei ole väljendusvabaduse all kaitstud. See tähendab, et riik võib vaenukõnet seaduste alusel ennetada ja selliste väljenduste eest karistada.

Definitsioon

Vaenukõne on igas vormis vaenule ja vägivallale üleskutsumine, levitamine või õigustamine üksikisiku või grupi vastu, põhinedes teatud omadustel, nagu näiteks rassil, rahvuslikul kuuluvusel, sool, vanusel, seksuaalsel sättumusel, veendumustel või tervislikul seisundil.

Mida võib pidada vaenukõneks?

Seda, mida saab vaenukõneks pidada ja mida mitte, lahutab õhuke piir. Seetõttu on oluline vaenukõnet hoolikalt eristada teistest solvavatest, ebapopulaarsetest või ekstreemsetest vaadetest ja väljendustest. Näiteks võib väide käia vastu enamuse arvamusele, seda võidakse pidada solvavaks ja see võib tunduda vihkav, kuid see ei pruugi üles kutsuda vaenule või vägivallale.

Vaenukõne vs. väljendusvabadus

Vaenukõne ei vasta demokraatliku ühiskonna põhiväärtustele. See kutsub üles või õigustab sallimatust teatud inimeste vastu, põhinedes arvamusel, et need inimesed on teatud omaduste tõttu kuidagi teistsugused. Seega ei ole vaenukõne väljendusvabaduse all kaitstud ja on kriminaalkuritegu, mida võib seaduslikult ära hoida või mida võib seaduslikult karistada.

Info giidi peatüki kohta

See giidi osa avab erinevaid väljendusvorme, mida võib pidada vaenukõne alla kuuluvateks ja tutvustab vaenukõnega kaasnevat vastutust ning kaebevõimalusi.

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm