Väljendusvabaduse piiramine tähendab seda, et riik sekkub kuidagi sinu ideede väljendamisse. See juhtub tavaliselt siis, kui riik keelab ideede avaldamise või väljendamise eelnevalt (eelnev piirang) või kehtestab autorile või avaldajale sanktsioonid peale seda, kui ideed on juba väljendatud (avaldamisjärgne piirang).

Eelnev piirang

Eelnev piirang on suunatud väljenduse ärahoidmisele enne, kui teistel inimestel on olnud võimalus seda vastu võtta. Näideteks eelnevast piirangust on kohtu otsus keelata artikli või raamatu avaldamine, või ka näiteks telesaate edastamine menetluses oleva kohtuasja tõttu. 

Eelnevat piirangut võib kehtestada vaid väga erandlikel juhtudel ja need peavad olema põhjendatud väga kaalukate põhjendustega, nagu näiteks vajadus ära hoida vägivallale õhutamist kindla rahvusliku või religioosse grupi vastu.

Need meetmed sekkuvad väljendusvabaduse põhiolemusega – informatsiooni ja ideede vahendamisega nende vahel, kes soovivad seda saada ja info saajate võimalusega nende kohta oma arvamust kujundada. Selle tõttu peavad kohtud rakendama väga rangeid standardeid, hinnates seda, kas need meetmed on lubatavad või mitte.

Avaldamisjärgne piirang

Avaldamisjärgsed piirangud on suunatud autorile, kommenteerijale või avaldajale sanktsioonide kehtestamisele peale seda, kui väljendus on avalikuks tehtud. See juhtub tavaliselt siis, kui kohus või mõni muu avaliku võimu kandja on need õigusvastaseks tunnistanud. Kõige tavalisem on, et avaldamisjärgsed piirangud väljenduvad tsiviilsanktsioonidena.

näide Kui kellegi maine on saanud kannatada valeandmete tõttu, võidakse süüdistatavat sundida maksma hüvitust või valeandmeid tagasi võtma.

Harvadel juhtudel võidakse kehtestada ka kriminaal- ja distsiplinaarkaristus. Kriminaalkaristus on kõige rangemat liiki karistus ja seda peab sellepärast rakendama vaid väga mõjuval põhjusel. Näiteks hoidmaks ära vägivallale õhutamist, füüsilist ohtu või vaenule õhutamist. Sanktsioonid peavad alati olema proportsionaalsed seaduslike eesmärkidega, mida soovitakse saavutada.

näide Kui haigla töötaja paljastab kuulsa isiku tervisliku seisundi, võidakse talle kehtestada distsiplinaarkaristus. Kuid vangistusega lõppev kriminaalsüüdistus ei oleks selles olukorras tõenäoliselt proportsionaalne.