Eestis säilitatakse üldist teavet sinu ja sinu vanemate kohta rahvastikuregistris. Näiteks sisaldab see register teavet sinu sünni, vanemate, abielu ja laste kohta. Perekonnaseisuasutused registreerivad sünde ja surmasid, tõendavad abielude sõlmimist ja lahutusi ning muudavad ja parandavad rahvastikuregistrisse sisestatud andmeid. Samuti väljastavad nad perekonnaseisualaseid väljavõtteid rahvastikuregistris.

Perekonnaseisuasutused on: valla- ja linnavalitsused; maakondlikud omavalitsused; Eesti välisesindused ja Siseministeerium.

Rahvastikuregistrit haldab Siseministeerium.

Sünni tõendamiseks võib rahvastikuregistri andmete väljavõtte välja anda järgmiste andmetega:

1. sündinud isiku isikunimi, isikukood, sünniaeg ja sünnikoht;
2. sündinud isiku mõlema vanema isikunimi, isikukood ja sünniaeg.
3. kande number

Kui oled alaealine lapsendatud laps ja sinu lapsendajad on andnud oma nõusoleku, on sul õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt teavet oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate, vendade ja õdede kohta. Kõik need inimesed peavad andma nõusoleku oma identiteedi avaldamiseks.

Kui oled lapsendatud laps, kes on saanud täiskasvanuks, on sul õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt teavet oma lapsendamise kohta.

Lapsendatud lapse sünnitunnistus sisaldab lapsendamisele järgneva aja kohta käivaid andmeid. Lapsendamisele eelneva aja kohta käivaid andmeid võib väljastada vaid täiskasvanuks saanud lapsendatud lapse taotlusel. 

Kui sa oled lapsendatud, sisaldab rahvastikuregister teavet sinu lapsendanud (õiguslikult tunnustatud) vanemate, aga mitte sinu bioloogiliste vanemate kohta.

Eesti seaduste kohaselt peab kohalik omavalitsus andma lapsele teavet tema päritolu, perekonnast lahutamise põhjuste ja hilisemate hooldusküsimuste kohta.

Selleks et saada teavet oma päritolu kohta registrist või riiklikelt haldusorganitelt, pead esitama taotluse asutusele, mis vastutab soovitavate andmete eest.

Loe lisaks, kuidas küsida teavet oma päritolu kohta.